Õpilasmalev ühendab töö ja uued sõbrad

Enri huvi õpilasmaleva vastu tekitasid vanemate malevajutud ja meenutused lõbusast ajast. Õnneks üks sõber oli just malevasse minemas ja kutsus ka tema kaasa. Esimesed kolm nädalat koristas 17aastane Enri Kehtnas põllult tuulekaera. Enri sõnul oli see üpris tüütu töö, kuid ta teenis seal teistest malevlastest kõige rohkem raha - 1500 krooni kolme nädalaga. Kohe pärast esimest malevat läks ta Väike-Maarja lähedale Triigisse, kus oli võimalus vaarikaid korjata. Taas kord oli ta kõige tublim, korjas kahe nädalaga ligi 80 kg vaarikaid ja teenis 500 krooni.

Eelmise aasta rühmades, kus ta käis, oli ühes 8 noort ja teises 15. Sel aastal soovib ta minna suurimasse, 40 noorega Helme-Hummuli rühma.

Enri meelest on töö vaid üks osa malevast, mis võtab viis tundi päevast. Ülejäänud aeg kulub lõbusalt aja veetmiseks ning kõige põnevamad üritused toimuvad muidugi öösel.

Raha teenimine ei ole kõige tähtsam. "Kes tahab ainult palju raha teenida ja mitte midagi muud, siis malev ei ole õige koht. Malev on segu suvelaagrist ja tööst," rääkis ta.

Anriett Paulus ei ole veel malevas käinud, kuid on sõpradelt muljeid kuulnud. Kõige rohkem on sellest vaimustuses tema pinginaaber, kes nakatas ka Anrietti malevapisikusse.

"Jutud tekitasid huvi ja hakkasin uurima, kas ma saaks ka malevasse minna," rääkis 17aastane Anriett, kes võtab malevat pigem lõbusa laagina, kus tehakse ka veidi tööd ja saadakse uusi sõpru.

Malevasse registreerimine algab maikuus. Osaleda saavad kõik noored, selleks tuleb ühendust võtta oma piirkondliku õpilasmaleva korraldajaga, kelleks tavaliselt on omavalitsus, noortekeskus või mittetulundusühing.

Kolmenädalane malevalaager maksab noorele 500 krooni, mis läheb elamis- ja toitlustuskulude katteks.

Malev on mõeldud eelkõige 13-18aastastele noortele ning pigem meelelahutus koos lisaväärtusega teenida taskuraha.

Piirkondlike õpilasmalevate juhtide kontakte leiab www.malev.ee.