Pilk aastakümnete taha

Haus galeriis saab jälgida ühe omanäolisema Eesti kunstniku Nikolai Kormašovi loometee algust.

Nikolai Kormašov on 1960ndatel Eesti modernistliku maalikunsti üks olulisemaid autoreid, kes oma ekspressiivse vormi ja värvikäsitlusega maalimislaadis ei keskendu tõetruu ja detailirikka tegelikkuse jäädvustamisele, vaid nappide vahenditega kõige olulisema edasiandmisele.

Kuigi ka tema maalide kangelased töötavad kerkivate tehaste ja uuselamurajoonidega linnamaastikes, hoomab vaataja midagi muud, kui tollane ametlik kunstipoliitika ette nägi. Tema piltidel puudub võltspaatos, neil kujutatud inimesed on näota, varjatud sisemaailmaga ja ilmaruum, milles need kangelased viibivad, on tegelikult paljuütlevalt tühi ja kõle.

Kormašov on viljelnud figuraalkompositsiooni, portree- ja maastikumaali, natüürmorti, loonud monumentaalseid seinamaale.

Ta on kõige puhtamal kujul nn karmi stiili esindaja, mis jõudis ka Eestisse pärast seda, kui Nõukogude Liidu kunsti ametlik loomemeetod aastail 1932-1956 - sotsialistlik realism - oli minevikku vajunud. Nüüd taheti näha uut stiili, kus olid lubatud teatud vormiüldistused, avaram sümbolivalik ja räägiti intensiivsest rütmist, teaduslik-tehnilisest revolutsioonist, kosmoseajastust, uuest maailmatunnetusest.

Nikolai Kormašov on sündinud 28. augustil 1929 Venemaal Turgenevo külas Muromi lähistel. 1951. aastal, pärast Ivanovo Kunstikooli lõpetamist tuli ta Tallinna, Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti maali õppima. Pärast lõpetamist viljeles ta lakoonilist stiili, aga 1970ndatel Kormašovi rõhuasetus muutub, ta keskendub filosoofilistele, peamiselt kõlbelistele probleemidele, tema töödele saavad iseloomulikuks värvi harmoonia ja läbipaistvus.

Kui maalija selle perioodi teoseid leidub mitmes kuulsas kunstikogus, mida sageli esitletakse Kormašovi stiilinäiteina, siis Hausi väljapanekul on üleval tööd, kus olid olulisel kohal tööstusteemad ja linnavaated, ka vana arhitektuur.

Autor: Tiina Kolk