Vene restoran Poseidon sadamas

Heidi Vihma 17. märts 2006, 00:00

Sadamakõrtsid on läbi aegade olnud värvikad ja väheke patused kohad, kus meremehed joomas, laaberdamas ja kaklemas käivad. Poseidonis meremehi ei olnud, ainult turistid, aga tänapäeva sadamates põhiliselt turistid ju ongi.

Poseidon asub Tallinnas D-terminali juures. Nii et sobib hüvastijätukohaks ja teretulemast-kohaks. Või viimaseks kõhutäieks enne reisi. Aga et maja juures on parkimisruumi ja restoranis on ka oma lõunapakkumised, siis kõlbab ka lõunasöögikohaks. Ja et õhtuti on elav muusika, oleks ju ka õhtul põhjust tulla.

Ootamatu on Poseidoni nime varjust leida Vene kööki, aga nii see söögikoht ennast määratleb. Nii et Kreeka merejumala nimeline Vene restoran Eestimaa pealinnas - tõeline lõimumine ja üleilmastumine. Restoran asub vanas paekivihoones, kunagises sadama laohoones. Restorani koduleheküljel on kirjas, et 19. sajandi lõpus ehitati see just nimelt söögikohaks, legendi järgi olla keegi Tsaari-Venemaa admiral nõudnud sadamasse kohta, kus koduseid roogasid saaks.

Vaade Poseidoni akendest on muljetavaldav - laevad, meri, juhtus veel päikeseline ilmgi olema, nii et kõik helendas ja säras. Aga aknad on väikesed ja sees on hämar. Sisekujundus ühendab (või pigem jätab ühendamata) jõulised paekiviseinad, kaupmehemööbli, kuldsete narmastega punased sametkardinad ja puidumeistrite käe all valminud meretemaatilise loomingu: laevavööri, puusliku ja hiiglaslikud vankriratta-imitatsioonid laevalgustitena.

Esteetilises mõttes pole siin millegagi uhkustada, aga kui võtta koht sisse mugavas tugitoolis, nii et natuke aknast välja ulatub vaatama, siis hakkab varsti õdus heaolemine ja enam ei ole oluline, et ühelgi sisekujundajal pole siia ilmselt kunagi asja olnud.

Menüü on pikk, road algavad tavalistest suupistetest ja jõuavad välja faasanipraeni. Nii et alguses soolapekk ja -seened, keedetud keel, hapukurgid ja boeuf ? la tartar, edasi muidugi kuulsad Vene supid borš, seljanka, uhhaa ja hapukapsasupp, siis pliinid, pelmeenid, vareenikud ja draanikud. Pearoogadeks piprapihvi ja lõhemedaljoni kõrval juba nimetatud faasanifilee, grillitud kalmaar, metsseapraad, võikalasteik ja palju muud. Nii et pikk-pikk menüü, peaaegu nagu Hiina restoranides. Siberi uhhaa valgest ja punasest kalast oli minu esimene valik, armastan uhkeid vene suppe. Aga see nende hulka ei kuulunud, õige nimi oleks pidanud olema kartulisupp natukese külmutatud kalafileega. Tubli 80% supist oli tõepoolest kartul, lubatud punase ja valge kala asemel leidsin kalatükikesi, mis pärinesid külmutatud kalafileest. Maitsegi vesine. Minust jäi supp söömata.

Lambalihapelmeenid kah erilist mõnu ei pakkunud, täidis oli tuim ja küüslauku liiga palju, aga nälja need kustutasid ära.

Lõunakaaslasel läks paremini: tema eelroaks võetud soolaseened olid väga head ja faasaniprae lisandiks serveeritud küüslaugukartuleid oli palju ja need olid maitsvad.

Teenindusega eriti ei kiirustatud. Saime eelroa tellitud ja juba söödudki, aga keegi ei tulnud rohkem küsima, kas me midagi veel tahame.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:37
    Otsi:

    Ava täpsem otsing