Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turvaline surfamine sisaldab jälgede peitmist

    Internetis liiklemise turvalisuse teema võib tunduda lihtne ja iseenesestmõistetav. Ometi on enamikul arvutikasutajaist probleeme viiruste, nuhkprogrammide ja muuga, mida nad pahaaimamatult veebist arvutisse saavad. Samuti jäetakse internetis liikudes enesest tihti maha suur hulk jälgi, mille alusel saab kasutajat lihtsalt tuvastada. Annan mõned praktilised soovitused internetis turvalisemaks liiklemiseks.
    Kõikvõimalikke viirusi, andmevargusi, nuhkprogramme jms peetakse sageli internetimaailma mustaks osaks, milles tegutsevad jõud kasutaja arvutit salaja ja ootamatult ründavad. Erinevad viirused arvatakse olevat salajase ja hästi organiseeritud rünnaku tagajärg ning selles süüdistatakse anonüümseid viirusekirjutajaid ja ebaturvalisi operatsioonisüsteeme.
    Internetiturvalisuse ekspertidega suheldes võib jõuda aga hoopis teistsugusele seisukohale, mis tundub esmalt ebamugav ja raskesti mõistetav. Nimelt asub väga suur hulk internetiturvalisuse probleeme n-ö tooli ja arvuti vahel ehk paljudel juhtudel on madal internetiturvalisus kasutaja enese tegevuse otsene tagajärg.
    Enesekaitse internetis algab sellest, et kasutaja installeerib oma arvutisse piisavalt aktiivselt operatsioonisüsteemi uuendusi. Tundub nii elementaarne, et sellest ei peakski rääkima, kuid kahjuks meenub see paljudele alles siis, kui häda käes on.
    Enamikus lauaarvutitest kasutatakse Windowsi eri versioone, millele tootjafirma pakub pidevalt ka väikesi uuendusi. Suurem osa kasutajaist lihtsalt ignoreerib veidi tülikat lisade installeerimise protsessi ja arvab sinisilmselt, et kunagi peale pandud operatsioonisüsteemi turvalisuse pakett lahendab nende probleemid igaveseks.
    Uuenduste ja turvaparanduste installeerimisest tasub välja kujundada harjumus, mis on sama elementaarne nagu iganädalane varukoopia tegemine. On palju asju, mida inimesed väga hästi teavad, aga mida nad lihtsalt ei tee. Turvalisuse uuenduste installeerimine on üks nendest.
    Eesti suurettevõtetes turvalisuse eest vastutavate spetsialistidega vesteldes jõuab huvitava tõdemuseni: nende suurimaks probleemiks pole mitte ülikavalad häkkerid või viiruste kirjutajad, vaid kasutajate inimlik rumalus. Suur osa kasutajatest on aktiivsed "lolluste tegijad", kes on sealjuures ka väga loovad. Hoolimata firmas kehtestatud reeglitest ja tehnilistest piirangutest leiavad nad võimaluse oma arvutisse viiruste installeerimiseks.
    Tundub kummaline, sest ükski kasutaja ei tunnista ise, et oleks tahtlikult oma arvutisse viiruse installeerinud. Ometi tehakse seda järjepidevalt näiteks uuendades ja täiustades oma internetilehitsejat. Mitmed lisamenüüribad (inglise keeles toolbar) paistavad ekraanilt vaadates väga asjalikud ja lahedad. Tundub, et internetis surfamine muutub nende kasutamisel lihtsamaks ja huvitavamaks. Ometi sisaldavad need kõige naturaalsemaid viirusi, mis mingil hetkel kasutaja arvuti lihtsalt "ära tapavad".
    Lisaks on mitmed kasutajad öelnud, et pole arugi saanud, kuidas nad enesele viiruse installeerivad, sest järjest igasugustele iseavanevatele hüpikakendele klikkides tahavad nad lihtsalt lehelt ära minna või internetilehitseja sulgeda.
    E-kirjaga saadetud failidest oma arvutisse viiruse laskvate kasutajate käitumine tundub täiesti ebaratsionaalne. Loomulikult võivad sellised kirjad tulla sõpradelt ning sisaldada esmapilgul igati mõistlikku teksti. Suur osa arvutikasutajaist pole teadlikud ohust, mida kujutavad .exe, .bat ja isegi .zip failid ning seetõttu lisavad nad oma arvutisse rahulikult ka viirusi e-posti teel saadud kirjadest.
    On olemas lugematu hulk viirusetõrje programme. Väga paljud kasutajad ei soovi esialgu neisse täiendavat raha investeerida, sest saab ka muud moodi. Suurel hulgal kasutajatest pole üldse mingit viirusetõrje tarkvara või on alla laetud tasuta programm.
    Suur osa kasutajaist ei teadvusta, et mõne tuntud nimega viirusetõrjeprogrammi tasuta versioon sisaldab vaid piiratud viiruste andmebaasi või on muidu igati kohitsetud lahendus, mis tegelikult viiruste eest ei kaitse.
    Sarnaselt oma arvuti kaitsmisega on ka internetis surfamise turvalisuse osas suurim roll kasutajal enesel. On palju lihtsaid võimalusi internetis turvalisemalt liikuda, kuid valdav osa tavakasutajatest lihtsalt ei kasuta neid.
    Näiteks on lausa elementaarne, et kõikvõimalike registreerumisvormide jms jaoks tasub enesele luua eraldi e-postiaadress, sest sinna hakatakse tulevikus rohkesti rämpsposti saatma. Ometi paljud kasutajad seda ei tee ning sisestavad täieliku südamerahuga oma õiged andmed. See on tihti suur viga ning selle jätkuval tegemisel on kindel postkasti arvestatav prahiga ummistumine.
    Kui soovite liikuda internetis nii, et teist mingeid jälgi maha ei jääks, tuleb selleks veidi vaeva näha. Kasutada tuleks mõnda nn proxy-programmi, mis teie veebiserveri IP-aadressi mõne suvalisega asendab. Nii on palju keerukam kindlaks teha, kust maailma otsas asuvast arvutist kasutaja üldse pärineb.
    Oma arvutist jälgede hävitamine on samuti seotud kasutaja enese teadlikkusega. Teiste kasutajate eest oma külastatud veebilehtede peitmiseks piisab reeglina internetilehitseja ajaloo, ajutiste failide ja kasutajale saadetud nn küpsiste (inglise keeles cookies) kustutamisest.
    Nii internetis leiduvad viirused, turvaohud kui ka nende vastu võitlemise vahendid arenevad kiiresti. Ometi pole ühtegi ravimit, mis hävitaks kasutaja loomupärast rumalust. Õnneks saab seda aegamööda ravida ning loota, et inimesed iseendale ja oma arvutile järjest vähem valu põhjustavad.
    Autor: Villu Parvet
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.