Fitch: Eesti väljavaade on endiselt positiivne

Samas kinnitas agentuur, et Eesti krooni pikaajaline reiting on tasemel A+, mille väljavaade on stabiilne, lühiajaliste välisvaluutakohustuste reiting on tasemel F1 ning riigiriski reiting tasemel AA- (AA miinus).

Eesti reitingut toetavad kiire SKP kasv, avatud ning paindlik majanduskeskkond ning lõimumine Lääne-Euroopaga. 2005. aastal jõudis SKP reaalkasv 9,6%ni ning ootuste kohaselt peaks see püsima potentsiaalse majanduskasvu 6-7% tasemest kõrgemal veel vähemalt aasta. Peamiseks kasvu toetavaks teguriks on kõrged kodumaised kulutused, mis peegeldavad reaalpalga kiiret kasvu, järsult vähenevat tööpuudust ning laenamise märkimisväärset hoogustumist. Lisaks jätkub aktiivne ehitustegevus ning eluasemehindade kiire tõus.

Valitsemissektori eelarve peaks püsima ülejäägis hoolimata käesoleva aasta presidendivalimiste ja 2007. aastal toimuvate parlamendivalimiste tulemustest. Erandlikult konservatiivse eelarvepoliitika tulemusena on valitsemissektori (bruto)võlg langenud alla 5% SKPst, mis on ELi madalaim tulemus ja peamine riigireitingut toetav tegur. Tegelikult on valitsus netokreeditor, kuna eelarvereservid moodustavad ligi 10% SKPst.

Sellise edu aluseks on üldine poliitiline üksmeel, mida ei ole rikkunud rivaalitsemine isiklikul ja parteilisel tasandil. Transparency Internationali hinnangul on Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kõige vähem korrumpeerunud ning 2005. aastal paigutas Heritage Foundation Eesti maailma majandusvabaduse indeksi pingereas neljandale kohale.

Ehkki pankade poolt erasektorile väljastatud laenude maht kasvab aastas ligi 50%, ei põhjusta see siiski muret pangandussüsteemi stabiilsuse suhtes, kuna finantsnäitajad, nagu kapitali adekvaatsuse määr ja viivislaenude osakaal, püsivad väga heal tasemel ning Skandinaavias asuvad emapangad on tugevad. Siiski leidub mõningaid murettekitavaid ülekuumenemise märke. Eesti inflatsioonimäär on alates 2004. aastast kiirenenud, ulatudes praegu üle 4%. Inflatsiooni kiire kasvu peamisteks põhjusteks on ELi liikmelisusega seostatav hinna- ja kaudsete maksude tõus ning maailmaturu energiahindade järsk kasv. Siiski valitseb reitinguagentuuri arvates oht, et inflatsioon ei pruugi langeda ametivõimude prognooside kohaselt, sest nõudlussurve on tugev ning olukorda halvendavad veelgi kasvav tööjõupuudus, kiire laenukasv ja tõhusate majanduspoliitiliste instrumentide nappus.

Inflatsioonimäära tõus ohustab Eesti kavatsust kuuluda nende ELi uute liikmesriikide hulka, kes võtvad jaanuaris 2007 esimesena kasutusele euro. Fitchi arvates on hetkel tõenäolisem, et Eesti saab eurole üle minna jaanuaris 2008. Agentuur peab euro kasutuselevõttu oluliseks Eesti reitingut mõjutavaks teguriks ning kavatseb ELi Nõukogu positiivse otsuse korral tõsta ka riigi pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingut, mille väljavaade on hetkel positiivne. Euro kasutuselevõtt tähendab, et kaovad välisvaluuta ülekannete ja konverteeritavusega seotud riskid, mille tulemusena muutub maksebilansi kriisi oht kaduvväikseks. See on aga Eesti kõrge jooksevkonto puudujäägi, välisvõla ja pangandussektori eurodes nomineeritud laenude suure osakaalu kontekstis äärmiselt oluline.

Autor: Gert D. Hankewitz