Veetorud on enamiku eestlaste kodudes

Gert D. Hankewitz 22. märts 2006, 12:17

Euroopa Statistikaagentuuri EUROSTAT kohaselt on Eestis võimalik kasutada ühisveevarustuse süsteemi teenuseid ligikaudu 72%-l inimestest.

2004. aasta andmete põhjal kasutab ühiskanalisatsiooni teenuseid Tallinnas 96%, Tartus 100%, Pärnus 73% ja Narvas 99% inimestest, mis on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes väga head näitajad, kuna kanalisatsiooni väljaehitamise maksumus suureneb seda rohkem, mida kaugemaid asulapiirkondi tuleb ühendada. Ühisveevarustussüsteemidega on 2004 aasta andmete põhjal ühinenud Eesti suuremates linnades peaaegu 86% elanikest.

'Võrreldes 2002 aastaga on olukord Eestis veelgi paranenud ning seda mitte ainult ühisveevarustuse ja ühiskanalisatsiooni osas, vaid ka individuaalsete veesüsteemide kasutamisel,' märkis keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse veebüroo juhataja Karin Pachel.

2005 aastal investeeriti ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamisse kõikides Eesti piirkondades üle 600 miljoni krooni ning kuni aastani 2013 on kavandatud investeeringuid veel ligikaudu 10 miljardi krooni ulatuses. Need projektid on oluliselt kaasa aidanud ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuste kasutamisele.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Karin Krooni sõnul on viimastel aastatel ka inimesed ise hakanud pöörama väga palju tähelepanu oma elukeskkonnale.

'Üha rohkem rajatakse ka hajaasustuse piirkondades individuaalseid reoveepuhastussüsteeme, eelkõige selleks, et oma kodukoha ümbrus puhas hoida,' ütles Kroon.

2002 aasta andmete põhjal on peaaegu kõik Küprose, Hollandi , Prantsusmaa ja Saksamaa majapidamised ühendatud ühisveevarustussüsteemiga. Ühiskanalisatsioonisüsteeme kasutab Euroopa Liidus keskmiselt 90% inimestest.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing