Kas maksutulu tuleks avalikustada?

Mul ei ole põhimõtteliselt olnud kunagi midagi minu enda maksutulude avalikustamise vastu. Olen seda teinud ka siis, kui mind selleks seadusega kohustatud pole.

Samas võib avalikustamise kohustuslikuks muutmine tekitada küsitavusi kooskõlaga põhiseaduses sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatuse põhimõttega. Ka deklaratsiooni alusel arvutatud maksusumma ei anna tõepärast ettekujutust isiku tuludest. Seadus lubab teha erinevaid mahaarvamisi ja maksusüsteemi iseärasusest tulenevalt tasub mõne tululiigi puhul maksu väljamakse tegija, nt erisoodustused ja dividendid. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleks siis avalikustada needki andmed.

Tuleb teha selgeks, kus läheb piir avaliku huvi ja avaliku uudishimu vahel. Eraeluandmete kohustuslikust avalikustamisest saab rääkida, kui see on vajalik avaliku korra, teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks.

Maksudest kõrvalehoidjate korralekutsumise kohustus on maksuhalduril. Iga eesmärgi saavutamiseks tuleb valida kohased vahendid. See, et avalikkus teab mõne isiku deklareeritud tulu, ei pruugi suurendada halduri võimalusi isiku täiendavaks kontrollimiseks ega vähendada nende töömahtu. Kahtluste korral saab ka praegu haldurile vihjeid esitada.

Sellele on nii poolt- kui ka vastuargumente. Küsimus on konkreetses kontekstis ja kultuuritaustas, tasakaalu leidmises avaliku huvi ja eraelu privaatsuse ja kaitstuse vahel. Tasakaalupunkt sõltub sellest, kui avatud ühiskond soovib olla.

Tulude avalikustamine suurendaks meedia võimalusi kõrvutada inimeste tulusid nende tarbimisega, mis aitaks piirata korruptsiooni - väikeste tulude ja laia elustiili kõrvutamine muutuks lihtsamaks. Teisalt on avalik huvi kerge üle kasvama avalikuks uudishimuks, mis võib ohustada inimeste eraelu privaatsust. Ma pole kindel, et kõigi inimeste tulude avalikustamine on proportsionaalne õigustatud avaliku huviga selle info suhtes. Näiteks ametnike puhul oleks abiks nende majanduslike huvide deklaratsioonide suurem avalikustamine. Tulude avalikustamisest võidaks kindlasti majandus, üldiselt teevad avalikud hinnad turu efektiivsemaks. Alamakstud inimesed hakkaksid saama paremaid pakkumisi, ülemakstud kaotaks. Seega avalik peaks olema ka töötasu eraldi, mitte ainult tulu tervikuna.

Arusaadav on inimeste mure, et nii saavad kurjategijad endale andmebaasi, mille järgi ohvreid valida. Kindlasti peaks olema välistatud anonüümne võõrastes andmetes tuhnimine ja tagatud see, et igaüks saaks infot ka selle kohta, kes tema maksuandmeid on vaadanud. Nt peaks olema vaataja end ID-kaardiga identifitseerinud.

Riigile makstavad maksusummad ei peaks olema avalikud. Põhjendusi on mitu, peamine privaatsus, mida niigi väheks on jäänud.

Just väidetava ühiskondliku kontrolli kehtestamine on olnud üks põhjus, miks tulumaksu avalikustamine Eestis aeg-ajalt jutuks on tulnud. Et kui ikka naaber ehitab maja, oleks ju hirmus huvitav teada, kust ja kuidas ta selleks raha sai. Kadedate naabrite kaebamine ei tohiks küll olla see asi, millega me riiki püüame üles ehitada. Parem juurutagem arusaama, et riik on meie kõigi ühine asi ja maksud on vajalikud selleks, et riik toimiks võimalikult hästi. Maksuamet tõi kasutusele lause: "Makse maksab maksta." Selle tõe mõistmine on olulisem sunni või pealekaebamise rakendamisest. Paljude ametnike tulud on avalikud, siin on tegu maksumaksjate rahaga ja see on igati õige. Palgatöötajaile ja ettevõtjaile võiks kehtida vabatahtlikkuse printsiip. Olen veendunud, et maksusummade avalikustamine ei paranda kuigivõrd maksulaekumisi, paksu verd aga tekitaks ühiskonnas üksjagu.

Eesti maksusüsteem on lihtne ja selge, jäägu selliseks edaspidigi. Maksuhaldur töötab hästi, riigi tulud laekuvad üha paremini. Halduril on ülevaade inimese tuludest, sellest piisab täiesti.