Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konflikt annab võimaluse arenguks
Konfliktid on elu loomulik osa, need ei ole mitte vältimiseks, vaid analüüsimiseks ja lahendamiseks. Edukalt ja arukalt lahendatud konfliktid võimaldavad inimestel jõuda oma tegevustes konstruktiivsemale tasemele, kus säilib kõik see, mis oli väärtuslik, ning mitteväärtuslikust loobutakse.
Inimestevahelised konfliktsituatsioonid on tingitud olukordade erinevast nägemisest ning oma versiooni eelistamisest. Kuni konflikt püsib intellektuaalsel tasandil, on seda kerge lahendada. Kui aga konflikti on kaasatud emotsionaalne tasand, võib protsess muutuda raskesti juhitavaks.
Eitamisega püütakse varjata väheseid oskusi. Kui õhk on väljaütlemata sõnadest paks, aga tehakse nägu, et pole viga midagi, kõik on suhteliselt hästi, siis pole ju millestki kinni hakata ega midagi lahendada. Varjatud konflikt kulutab tasapisi närve, nõrgem osapool võib hakata toidulisandiks rahusteid tarvitama. Halva mängu juures hea nägu säilib ning seda võib tinglikult diplomaatiaks nimetada.
Situatsiooni ei lahendata, elu kulgemine võib lahenduse tuua. Pikaajaline konfliktsituatsiooni kinnimätsimine mõjub halvasti nii töö tulemuslikkusele kui ka emotsionaalsele mikrokliimale firmas.
Konflikti eitamisel on üheks põhiliseks põhjuseks suutmatus sellest täielikku selgust saada ja sobivat lahendust leida. Ühesõnaga - konflikti lahendamiseks puuduvad vajalikud oskused ning antud situatsioonis tundub eitamine kõige kasulikum.
Konfliktis osaleb tavaliselt kaks või rohkem osapoolt, juhul kui see pole inimese sisekonflikt, kuid kõik osapooled ei pruugi konflikti ühtemoodi tajuda.
Tavaliselt need, kes on marjamaal, peavad situatsiooni veel talutavaks, ning need, kes on karjamaal, ei suuda üksi midagi ette võtta. Kuni veel kannatab olukorda taluda, võib edasi elada.
Konflikti eitamise puhul võib see kasvada "fantoomiks" - keegi ei tea enam täpselt, millest see alguse sai, mis tegelikult juhtus, palju selles olukorras on reaalsust ning palju moonutatud informatsiooni.
Jaatamine avab ukse lahendusele. Tekkinud olukorra sõnastamine soodustab lahenduse leidmist. Kõike, mis on sõnades väljendatud, saab arutada ja analüüsida.
See, kas ja kuidas jõutakse reaalselt kõiki osapooli rahuldavale tulemusele, sõltub paljustki konkreetsest situatsioonist ning osapoolte taiplikkusest. Konflikti tunnistamine on esimene asjalik samm selle lahendamise suunas.
Öeldakse, et parem juba õudne lõpp kui lõputu õudus. Konflikti arukal lahendamisel on võimalik ka õnnelik lõpp.
Suurel määral sõltub inimeste isiksuslikest omadustest, millise lahendusstrateegia kasuks otsustatakse. Ekstravertsed inimesed reageerivad konfliktile rutem ning soovivad olukorda avalikult arutada.
Intravertsed inimesed seevastu vaagivad tekkinud olukorda kauem ja reageerivad pigem siis, kui jõuavad mingile otsusele või sisepinge muutub talumatuks.
Mõlemal isiksusetüübil on omad plussid ja miinused. Kuna konflikti on haaratud tavaliselt rohkem kui üks inimene, tulevad mõlema isiksusetüübi eripärad olukorra lahendamisele kasuks.
Autor: Anneli Salk