Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik tahab suurendada osalust Eesti Raudtees

Kui praegu on BRSil 66% Eesti Raudtee aktsiatest ja riigil 34%, siis uue jaotuse järgi jääks BRSile 56% aktsiatest ning riigile kuuluks 44%.

BRS peaks senise vahekorra säilitamiseks investeerima Eesti Raudtee aktsiakapitali ligi 100 miljonit krooni.

Reedene Eesti Raudtee aktsionäride üldkoosolek jättis kinnitamata Eesti Raudtee 2005. aasta majandusaasta aruande, sest vastasel korral oleks see automaatselt kinnitanud pikka aega vaidluse all olnud 2004. aasta majandusaruande. Seda riik aga teha ei plaani, sest BRS ei ole esitanud riigile uut põhivarade ümberhindlust.

BRSi esindaja Jüri Käo ütles, et tegemist on lihtsalt riigi jonniga ning sooviga pidurdada ja takistada BRSi müüki.

"Ka see, et riik jättis kinnitamata rahvusvahelise audiitori, ei ole kuidagi õigustatud ning ma usun, et selle põhivara hindamise saab otsustada vaid arbitraažikohus," ütles Käo.

Põhivara ümberhindamise suuruse nimetas Käo õiglaseks ning tõi näitena Eesti Energia, mille põhivara hinnati 4 miljardilt kroonilt 16 miljardile kroonile. "Kui Tallink plaanib osta neli kasutatud laeva 4 miljardi krooniga, kas siis Eesti Raudtee koos kogu infrastruktuuri, jaamade ja vagunitega on tõesti väärt vaid 2,5 miljardit krooni?" küsis Käo.

"Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine on juriidiliselt põhjendamatu ning pigem on tegemist järgmise vahendiga, millega riik meie vastu sõdib. Selline aktsiakapitali muutmine tõeks kindlasti ei saa," lisas Käo.

Käo ütles, et BRS peab läbirääkimisi kolme partneriga aktsiate müügi üle ning et riiki hirmutab võimalik suurosaluse teistesse kätesse minek.

"Mina eelistan, et Eesti Raudtee kuuluks riigile ja et me saaksime selle osta tagasi õige ja õiglase hinna eest," ütles majandusminister Edgar Savisaar. "Vahetevahel tundub mulle, et BRS pidaski läbirääkimisi valitsusega vaid silmapetteks, kuna eesriide taga olid firma ülevõtjad juba välja valitud."

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare sõnul taotleb riik aktsiakapitali suurendamisega BRSilt üksnes lepingulise kohustuse täitmist.

Kui tõenäoline on, et riigi soov suurendada aktsiakapitali rööbastele tehtud investeeringu ulatuses läbi läheb?

Oleme lootusrikkad. Erastamislepingu lahutamatuks lisaks olevas aktsionäride lepingus on Baltic Rail Services OÜ võtnud endale kohustuse tagada riigile võimalus paigutada Euroopa Liidu abi-, garantii- ja laenuprogrammide raha või muid rahaliselt hinnatavaid vahendeid rahalise või mitterahalise sissemaksena ASi Eesti Raudtee või tema tütarettevõtete aktsia- või osakapitali. Selle kohustuse täitmist riik praegu BRSilt taotlebki.

Usume, et BRS ei soovi rikkuda neid põhimõtteid, mille suhtes erastamisel kokku lepiti.

Kas jõutakse kokkuleppele riigilt vetoõiguse ehk kuldaktsia äravõtmises?

Riik ei kavatsegi kuldaktsiast loobuda. Eesti Raudtee näol on tegemist avaliku raudteega, riigile nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt olulise infrastruktuuriga. Vetoõigus võimaldab riigil üldkoosolekul kaitsta avalikke huve. Riigilt vetoõiguse äravõtmine ehk põhikirja muutmine nõuab mõlema aktsionäri poolthäält.

Kui Eest Raudtee omal ajal maha müüdi, siis kinnitasid väga kõrgetasemelised poliitikud ja ärimehed, et kuldaktsia on põhiline vahend, mille kaudu kaitstakse riigi huvisid. Kuidas te arvate, et nüüd riik sellest loobuma peaks?

Kas riik üritab omandisuhet muutes BRSi välja osta?

Riik taotleb üksnes BRSilt lepingulise kohustuse täitmist. Vastava taotluse esitas ministeerium tükk aega enne seda, kui BRS avaldas soovi oma osalust müüa.

Kas riik kardab, et uued BRSi omanikud on venelased?

Valitsus täidab seadusi. Mulle on räägitud, et BRSi omanikud on varemgi pakkunud Eesti Raudteed müügiks Vene firmadele, aga seni pole suudetud kokku leppida.