Islandi majandus ohtlikult kreenis

Euroopa serval paiknev pisike Island elab jõukat elu ja majandus kasvab hästi, mullu suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 5,5%. Hea majanduskasvu taga on 11,9% kasvanud eratarbimine.

Islandlased ise on üsna rahulikud. Nad on eluaeg harjunud kõvasti tööd rabama, kõvasti laenama ja kõvasti tarbima. Tööle hakkavad noored juba 12-14aastaselt koolivaheaegadel ja töötatakse kõrge eani, sest keskmine eluiga on isegi meestel ligi 80 aastat. Keskmine töönädal küünib 50 tunnini.

Säästude kogumist peavad nad mõttetuks traditsiooniliselt üsna kõrge inflatsiooni tõttu. Laenuvõttu on soodustanud pankade viimaste aastate helded pakkumised.

Kui veel paar aastat tagasi said islandlased maja osta ainult riikliku eluasemefondi kaudu, kus 65% hinnast pidi ise katma, siis nüüd on nad laenud üle kandnud panka. Seal on pikemad tähtajad ja saab laenata kuni 100% maja väärtusest. Paljud kasutavad seda ning majade hinnad on 1997. aastaga võrreldes neljakordistunud. 130ruutmeetrine maja maksab nüüd ligi 7 miljonit Eesti krooni. Reykjaviki tänavatel vuravad tuliuued autod, samuti enamasti laenurahaga muretsetud.

Nagu ütles Islandi keskpank, on järsult tõusnud kinnisvarahinnad peamine põhjus, miks inflatsioon on kiirenenud ja majandus tasakaalust välja läinud.

Väikeses Islandi majanduses on pankadel suur kaal. Kolm panka - Kaupthing, Landsbanki ja Islandsbanki - moodustavad üle poole Reykjaviki börsi väärtusest.

Viimasel ajal on Islandi pangad ja ärimehed kogunud tuntust sellega, et on teinud suuri ja agressiivseid oste Põhjala ja Suurbritannia turul. Neid oste on finantseeritud suurte pangalaenudega. Kõik läks hästi kuni veebruari lõpuni, kui reitinguagentuur Fitch alandas Islandi väljavaate negatiivseks. Kohe pärast seda tuli finantskontserni Merill Lynch hoiatus, et Islandi pangad on end ohtlikult suurtesse võlgadesse mässinud.

Merrill Lynchi hinnangul saab sel ja järgmisel aastal täis tähtaeg pangalaenudel kokku 231,4 miljardi Eesti krooni ulatuses. See võrdub 1,3 Islandi SKPga ning on selge, et nende refinantseerimiseks ei õnnestu pankadel raha saada sama headel tingimustel kui seni.

Nende hoiatuste peale läksid järsku langusse nii Islandi pankade aktsiad kui ka Islandi kroon. Kokku on Islandi krooni kurss dollari suhtes kukkunud kahe kuu taguselt 61,2 kroonilt 72,2 kroonile eelmisel nädalal.

Veel karmim hoiatus tuli eelmisel nädalal Taanist. Danske Bank nimetab Islandi majandust ülekuumenenuks ja võrdleb olukorda 1997. aasta Tai kriisiga. Pank prognoosib, et Islandi majandus läheb aasta lõpul langusse, SKP väheneb lähiaastail 5-10% ja inflatsioon hüppab kümne protsendi peale. Veidi tagasihoidlikuma hoiatuse esitas reedel reitinguagentuur Standard & Poor's, mis prognoosis Islandi majanduskasvu langemist nulli tuleval aastal.

Islandlased väidavad, et tegemist ei ole mitte Islandi börsimulli, vaid meedia ülespuhutud mulliga. Seda väitis näiteks eelmise nädala intervjuus Islandi ekspeaminister ja Islandi Panga nõukogu esimees David Oddson.

Islandi edukaim pank Kaupthing on viimastel aastatel investeerinud Euroopasse kuni 35 miljardit Eesti krooni. Pangal on likviidseid vahendeid 136 miljardit Eesti krooni, lisaks võib ta vajaduse korral müüa 29,7 miljardi väärtuses aktsiaid.

Kuid kinnitustele vaatamata on Kaupthingi aktsia kukkunud Stockholmi börsil kuu ajaga tervelt 30%, sealhulgas läinud reedel 8%. Et rõhutada oma vähest seotust Islandi majandusega, lubab Kaupthing peakontori lähiajal mujale, tõenäoliselt Stockholmi kolida.

Landsbanki, millel on suured aktsiapakid Rootsi börsifirmades Carnegie ja Instrum Justitia, kinnitab samuti, et temal tuleva aasta 47 miljardi kroonise laenukohustuste täitmisega raskusi ei ole ja ta tuleb ka kõrgemate intressidega toime.