Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigihangete kord ja altkäemaksud tekitavad ettevõtjates rahulolematust
"Eesti ettevõtjate hinnangul on endiselt probleemiks riiklike tellimuste hankimine," rääkis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing eilsel uuringut tutvustaval pressikonverentsil. Ka on tema sõnul ettevõtjate hinnang valitsusametnike erapooletusele ning poliitikute aususele rahaasjades eelmisel aastal halvenenud.
Eesti on üldsuse usalduse poolest poliitikute aususe vastu rahaasjades 41. kohal uuritud 117 riigi seas.
Konjunktuuriinstituudi teaduri Evelin Ahermaa sõnul küsiti eelmisel aastal altkäemaksu 8 protsendilt täiskasvanud elanikkonnast, pistist maksis 3 protsenti ning keskmine makstud summa oli 4490 krooni.
Elanike hinnangul on altkäemaksude levik laienenud. Eelmisel aastal arvas 72 protsenti küsitletutest, et altkäemaks on levinud. Aasta varem arvas nii 65 protsenti küsitletutest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul on korruptsioon vähenenud. "See, et inimesed seda rohkem näevad, on meedia probleem," ütles Vitsur.
Vitsuri hinnangul lähevad riigi asjad hästi, kui välja jätta riigihanked ja salasigaretid, samuti on inimeste teadlikkus piraatlusest madal. Illegaalsete tubakatoodete ostjate osakaal kasvas eelmisel aastal 35 protsendini, kaks aastat varem oli ostjaid 28 protsenti.
34 protsendi elanike arvates ei ole kellegi teise salvestisest koopiate tegemine ning 7 protsendi arvates oma salvestisest lisakoopiate tegemine piraatlus.
Riigihankeid tehakse liiga palju, pole kindlat valemit, kuidas riigihankel otsustada, rääkis Vitsur. Tema sõnul on oluline riigiametniku professionaalsus, otsustajate personaalne vastutus ning riigihangete läbipaistvus.
Eelmisel aastal sai ümbrikupalka 12 protsenti palgasaajatest, aasta varem oli neid 14 protsenti. Ümbrikupalk moodustas keskmiselt 39 protsenti palgast.
"See on vaesuse ja häda tunnus," kommenteeris Vitsur ümbrikupalkade maksmisest tulenevat maksukaotust Eesti riigi jaoks, mis 2005. aastal oli 1,4 miljardit krooni.
Vitsuri sõnul tuleb tugevdada kontrolli palkade maksmise üle ning oleks vaja luua rohkem mõistliku palgaga töökohti, et inimesed ei oleks sunnitud vastu võtma töökohta, kus makstakse ümbrikupalka.
Konjunktuuriinstituut on korruptsiooni ja varimajanduse levikut Eestis uurinud alates 2001. aastast. Mida korrumpeerunum on riik, seda madalam on selle riigi rahvusvaheline konkurentsivõime.