Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    I samba kasv teeb II samba kasvule ära

    Teise pensionisamba eesmärk on tagada tulevastele pensionäridele elamisväärne pension tulevikus ja olla toeks riiklikule pensionisambale, mida finantseeritakse jooksvalt igapäevastest maksulaekumistest. Teise sambaga liitunud võtavad endale riski, investeerides läbi fondide kuni poole oma rahast aktsiaturule. Sellest hoolimata on hetkel tekkinud olukord, kus riikliku pensionikassa vahendid kasvavad kiiremini kui pensionifondide osakud.
    Sisuliselt tähendab see seda, et juhul, kui inimene läheks näiteks tänane päev pensionile ning tal oleks võimalik saada nii esimese kui teise samba pensionit, siis ta riiklik pension kasvaks teise samba pensionist kiiremini. Teistmoodi sõnastades võib öelda, et täna kasvab pensionikassasse liikuv rahamaht kiiremini kui investorite vara pensioni teise samba fondides.
    Käesoleva kuu alguses kinnitas Vabariigi Valitsus riiklike pensionide kasvu selleks aastaks. Indekseerimise (sotsiaalmaksu laekumise ja inflatsiooni tõusust võetud keskmine) tulemusena kasvab riiklik pension aprillist keskmiselt 9,7%. Liites siia otsa veel ka erakorralise pensionitõusu saab neljakümneaastase staažiga pensionär iga kuu juurde 14,4%. Alates möödunud aasta aprillist on tolle inimese pension tõusnud ligi 28% võrra. Võrreldes 1. juuliga 2002, mil hakati investeerima teise samba pensionifondidega liitunud inimeste raha, on keskmine pension aga paisunud juba 71,8%.
    Võrdluseks toon välja, et kõikide pensionifondide liikumist jälgiv kogumispensionide indeks EPI on sama ajavahemiku jooksul kosunud kõigest poole sellest. Täpsemalt 37,9%. Ka kõige enam kosunud pensionifondi LHV Maailma aktsiad osak on tõusnud 53%. Nõrgimate fondide hinnatõus jääb aga vaid 10% juurde.
    Milles siis asi?
    Vastus peitub selles, et Eesti väga tugev majanduskasv on parandanud väga oluliselt meie maksubaasi. Kui aastal 2000. aastal ulatus riiklik sotsiaalmaksulaekumine 10,4 miljardi kroonini, siis 2005. aastal maksti sotsiaalmaksu juba 18,1 miljardit krooni. Sellest tulenevalt on märkimisväärselt paranenud ka pensionäride käekäik.
    2006. aasta esimesel kahe kuu alusel on sotsiaalmaksu laekumine aastatagusega võrreldes paranenud veel 18%, mis annab eelduse, et umbes samasuguse protsendi võrra võiksid esimese samba pensionid järgmisel aastal tõusta. Korralikku kasvu toetavad ka majandusprognoosid. Kuu alguses tõstis rahandusministeerium Eesti majanduskasvu prognoosi 2007. aastaks 7,7 protsendini.
    Võib arvata, et pikemas perspektiivis ületab pensionifondide osakute kasv küll esimese samba laekumiste kasvu, kuid lühemas perspektiivis võivad ka vaid riikliku pensionisüsteemiga liitunud inimesed end muretuna tunda.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Investoreid petnud krüptobörsi eksjuht läheb 25 aastaks vangi
USA Manhattani ringkonnakohus mõistis krüptobörsi FTX asutaja Sam Bankman-Friedi investorite, laenuandjate ja klientide petmise eest 25 aastaks vangi.
USA Manhattani ringkonnakohus mõistis krüptobörsi FTX asutaja Sam Bankman-Friedi investorite, laenuandjate ja klientide petmise eest 25 aastaks vangi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.