Tiivulised hõrgutised Eestimaa eri nurkadest

Alustada võiks sellest, et Muhu saarel Nautse külas on Laasu talu, kus elavad Helena ja Elmet Erik. Selles Laasu talus saab süüa üht suurt lindu, tiibadega, kuid täitsa maise eluviisiga. Jutt on jaanalinnust.

Perekond Erik kasvatab jaanalinde maitsva liha ning tugeva ja hinnalise naha pärast. Jaanalinnul on punane, õrn, väga tervislik ning maitsev liha, millel on madal rasva- ja kolesteroolisisaldus, kuid samas kõrge valgusisaldus.

Muhus saavad külastajad linde ka toita. Peopesalt võtavad jaanalinnud kuivi maisiteri mõnusa naksatusega. Olen isegi neid kohapeal mekkimas käinud. Kurioosumina oli laud kaetud kohe aediku kõrvale, nii et tihtilugu leidsin ennast taldrikult pilku tõstes tõtt vaatamas ühe uudishimuliku ja samas veidi mureliku sulelisega. Maitse on jaanalinnulihal nagu pehmel tallel, olemus ja värv aga nagu veisel.

Laasu talus ja paljudes kohtades mujal Eestis kasvavad jaanalinnud, emud ja nandud ei ole ainult "lihaveised", hinnas on ka nahk ja rasv.

Jaanalindudel, emudel ja nandudel on sügava ja mitmekülgse toimega rasv, mida saab kasutada nii kulinaarias kui ka baasainena kosmeetiliste vahendite tootmisel. On võimalik teha seepi, kreemi, ihupiima, salvi, šampooni, palsamit ja muid sarnaseid tooteid neile, kel on kahjustatud või ülitundlik nahk.

Saaremaalt saab muretseda päris Eesti faasaneid. Uno Vaidi faasanikasvandus korraldab ka faasanijahte, kus loodusesse lastakse ligikaudu 150 lindu. Faasanid on kanast pisut väiksemad kauni suletikuga linnud, kes on olnud delikatesstoiduks sajandeid, aadlikest kuningateni. Üks faasan maksab keskeltläbi 180 krooni.

Eestis kasvatatakse huvitavatest lindudest veel vutte. Vanasti tehti seda vaid munade eesmärgil, nüüd aga ka liha pärast. Praegu on Eestis vaid kaks tõuvutifarmi - Ülo Pullisaare Järveotsa põldvutifarm Leies ja Rene Treieri vutifarm Tartu maakonnas Äksis. Esimeses neist kasvatatakse prantsuse lihavutte, teine tõuvutifarm kasvatab eesti tõugu vutte, kes on tuntuks saanud kui väga head munejad.

Vutiliha on väherasvane, tumedat värvi ning eriomase maitse ja lõhnaga. Sobib küpsetamiseks, grillimiseks, suitsutamiseks ja hautamiseks. Ühele sööjale arvestatakse üks või kaks vutti. Olenevalt linnu vanusest ja valmistusviisist kulub valmimiseks 45 minutit kuni kaks tundi.

Vutid on olnud juba 16. sajandist väga oluline toit Hiinas, kus vutt kodustati.

Tedred on järgmine linnuliik, mille kasvatamine hinda läheb, sest pealinna kröösusrestoranides on tedred nõutud.

Kui püüate kinni ringi sibliva nandu või vuti, lasete metsas tedre või toote koju värsket jaanalinnuliha, soovitan uurida kokanduskirjandust, et mitte liha ning oma emotsiooni ja elamust sellest linnust mitte rikkuda.

on suurimad maailmas elunevad lennuvõimetud linnud. Jaanalinnu kodumaaks on Aafrika ja looduses toitub ta peamiselt rohust ja lehtedest. Täiskasvanud linnu kõrgus on 2-2,7 m ja kaal 100-175 kg. Jaanalind muneb 30-50 muna aastas ja oma elu jooksul ligi 2000 muna. Jaanalinnumuna on kaalub 1,5-1,8 kg, mis on võrreldav 22-24 kanamunaga. Jaanalinnud võivad elada 60 aastani ja muneda 25-35 aastat. Nad võivad joosta 50-70 km/h ja nende kõige parem kaitse on jalahoop, mis on sama tugev kui hobusel.

on lennuvõimetud linnud, kelle looduslikuks kodumaaks on Austraalia. Nad toituvad rohust ja lehtedest ning väikestest putukatest. Emud munevad 30-40 muna aastas. Vanus võib ulatuda 30 aastani. Kõrgus 1,5-1,8 m, kaal 50-65 kg. Emusid kasvatatakse põhiliselt rasva pärast, kuid neilgi on punane maitsev liha.

on lennuvõimetud linnud, kelle kodumaa on Lõuna-Ameerika. Nandud on samuti rohusööjad, kes ei ütle ära ka väikestest putukatest. Emalind muneb 40-50 muna. Nandusid võib esineda nii halli kui ka valget värvi. Kõrgus keskmiselt 1,5 m ja kaal 30-35 kg. Keskmine eluiga on 20 aastat.

Need linnud on oma nime - ladina keeles Rhea americana - saanud Kreeka sõjajumala Zeusi ema Rhea nime järgi, mis viitab nandu sõjakale iseloomule. Väärtuslikud on nii punane liha, nahk ja suled, mida kasutatakse tolmuharjade tegemiseks ja karnevalikostüümide kaunistamiseks, kui ka mitmetoimeline rasv.

on India ja Sri Lanka suured kanalised faasanlaste sugukonnast. Nad on kergesti äratuntavad oma suure ja uhke saba järgi, mida isaslind kasutab lehvikuna laialilaotatuna emaslindude tähelepanu võitmiseks.

Krišnaismis on paabulinnul tähtis koht ja selle India usundi sümboolikas võib sageli kohata paabulinnu kujutist või tema sulgedest valmistatud esemeid. Ilmselt tiheda seotuse tõttu India kultuuriga, kannab paabulind ka India rahvuslinnu auväärset ametit.

on kodukanasuurused, pooleteisekilogrammise keskmise kehamassiga linnud, tiiva pikkus on keskmiselt 25 cm. Levib Euraasia metsa- ja metsastepivööndis alates Briti saartest ja Ida-Prantsusmaast Kaug-Idani. Levila põhjapiir ulatub peaaegu Põhja-Jäämereni, lõunapiir Lõuna-Alpide ja Põhja-Ukrainani. Eestis üldlevinud haudelind. Hauduma asub teder mai algul, pesas on siis 7-10 kreemjat tumepruunide täppidega muna. Looduslikeks vaenlasteks on eelkõige väikekiskjad. Teder oli varem ka jahilind.

Eesti vutitõug on ainuke Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug. Esimesed vutid toodi Eestisse 1966. aastal professor C. Ruusi algatusel. Eesti vutid on ümara kehaga, lühikese saba ja kaelaga. Vutid on muna-lihatõugu linnud, kaaluvad 180-230 grammi ja munevad aastas 280-310 muna.

Nende lindude kohta loe järgmiselt leheküljelt Heidi Vihma pikemat ülevaadet.