Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metsa saab põdra- ja koprakahjustuste eest kaitsta

    Põder valmistab metsakasvatajale tõsist peavalu, sest armastab talviti puude võrseid nakitseda ja võib sedasi suurt kahju teha iseäranis metsanoorendikele.
    Metsakasvatajat segab põtrade ja hirvede olemasolu tublisti. Eriline "murelaps" on just põder, sest tema asustustihestus on Eestimaa metsades hirvega võrreldes suurem, viimased "ründavad" puid aga eriti agaralt Hiiumaal.
    Põtradel tuleb toidunappus kätte siis, kui metsas pole pikka aega tehtud lageraieid ja noorendikke on vähe või on neid piirkonnas ainult üks.
    Männinoorendike näol on inimene ise loomadele tekitanud talvekülmadega hõlpsasti ampsatava toidulaua. Seal toituvad nad noortest männikasvudest ja kui loom kõrgemal kasvavate võrseteni ka ei ulata, murrab ta noore puu ladva lihtsalt maha. Põder ulatab männinoorendikus kahju tekitama kuni 2,5 meetri kõrgusele.
    Põdrad ja kitsed koorivad ka haavanoorendikku ja tekitavad kahju isegi kuni
    40aastases kuusikus. Soomes on registreeritud ulatuslikke põdrakahjustusi aga hoopis noortes kaasikutes.
    Kuigi männile sobivas kasvukohas kasvanud puistu taastub 15 aasta jooksul, ei saa puu tüükapoolsest otsast enam jämedat, kvaliteetset palki. Loomad on oma näljahädas materjali lõplikult rikkunud, sellest saab vaid küttepuid.
    Põdra poolt tekitatud kahju vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Põdra jalutuskäiku männikus soodustab noorendiku hoolduse käigus kas siis hooletusest või teadmatusest tehtav tugev raiekraad. Tegelikult ei pruugi ka õige tihedusega jäetud puud põtra näiteks kuusikus kuigivõrd pidurdada. Neljajalgse männi- ja kuuseladvanapsaja eest kaitseks on mõned metsaomanikud proovinud metsatükile traataeda ümber tõmmata.
    Puistust harvenduse käigus välja lõigatavatest puudest võiks jätta püsti 20-30 cm kõrgused tüükad. Tüügastikul tallamine on nii inimese kui põdra jaoks vaevarikas ja tõenäoliselt valib loom teise, kergema tee.
    Maa- ja metsaomanikele on viimastel aastatel peavaluks saanud ka kobras. Kui varem oli nende poolt tekitatud üleujutusi suhteliselt vähe, siis nüüd on kobras sagedane jõgede kaldaalade üleujutaja. Ja sageli häirib kobras oma elutegevusega ka jõekallaste läheduses kasvava metsa omanikku.
    Kobras on tuntud paju, haava, pihlaka ja toominga langetajana. Langetatud jäme haab pole aga kopraperele toiduks, vaid hoopis hammaste teritamiseks. Kopra peletamiseks ei piisa ainult tema ehitatud tammide lammutamisest. Arvukuse reguleerimiseks püütakse teda conibear-tüüpi (surmavate) raudadega. Sellele vanemat tüüpi jahipidamisviisile on maad andmas ka koeraga jaht.
    Ulatuslike kaldaalade üleujutamise korral on kahjustuskohtades lubatud kobrast aastaringselt jahtida maakonna keskkonnateenistuse loal.
    Muul ajal lubab jahieeskiri koprale jahti pidada mõrra ja piirdevõrguga või taksi ja terjeriga 1. augustist 31. märtsini. Laikaga võib kobrast jahtida 1. oktoobrist 28. veebruarini.
    Metsakahjustuste ennetamine on tegevus, millega püütakse ära hoida kahju, mida metsale võivad tekitada ulukid, närilised, kahjurputukad ja seenhaigused.
    Eriti haavatav on mets noores eas. Kahju võivad tekitada näiteks kitsed, kes noore puu ladva ära napsavad. Vigastatud taimest enam korralikku puud ei kasva ja vigastatud koht võib olla soodsaks pinnaseks teistele kahjuritele. Metsaomanik, kes tahab oma metsa eest hoolt kanda ja ei soovi näha oma vara ulukite, putukkahjurite ja seenhaiguste poolt räsituna, võib Erametsakeskusest taotleda tehtud kulutuste katteks kahjustuste ennetamise toetust.
    Taotleda võivad nii füüsilisest isikust metsaomanikud kui metsaühistud. Toetus katab kuni 90% tehtud ja dokumentaalselt tõestatud kulutustest.
    Autor: Maarja Jaaniste
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.