Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soojuspump leiab õhust sooja üles ka pakasega
Õhusoojuspump on seade, mis võtab õhust sooja ja kannab selle soojuskandja abil siseruumi.
Kindlasti tekib kellelgi küsimus, kuidas on võimalik miinuskraadide juures õhust sooja saada.
Kui aga koolis õpitud füüsikat meelde tuletada, siis kuni absoluutse nullini ehk -273 YC peaks olema võimalik õhust energiat saada küll. Selleks ongi loodud õhusoojuspump.
Seade koosneb välisosast, mille põhikomponendid on kompressor ja soojusvaheti, ning soojusvahetiga siseosast.
Loomulikult sisaldab kaasaegne soojuspump hulgaliselt automaatikat ja elektroonikat. Kompressori tööd juhitakse sujuvalt, mikroprotsessor saab andmed erinevatelt anduritelt ja kontrollib kogu protsessi.
Energiakandjana kasutatakse viimasel ajal uue põlvkonna külmaineid R-410A või CO2, mis võimaldavad seadmel efektiivselt töötada ka -20 YC pakasega.
Et veenduda õhusoojuspumba efektiivsuses, viisime läbi testi. Paigaldasime ühte 95 m" suurusesse ridaelamuboksi 3,4 kW nominaalvõimsusega soojuspumba. Kokku oli selles majas kõrvuti seitse sektsiooni. Korter oli läbi kahe korruse ja suure aknapinnaga.
Soojuspump paigaldati esimesele korrusele avatud elutuppa, mille elektriradiaatori lülitasime välja. Täpsete energiakulude arvestamiseks paigaldati ülemiste tubade radiaatoritele ja soojuspumbale eraldi voolumõõtjad. Nii esimesele ja teisele korrusele kui ka välja pandi logerid, mis salvestavad temperatuuri iga 5 minuti tagant. Soojuspumba seadepunkti reguleerisime 22 7C peale. Ülemise korruse radiaatorite termostaadid, mis kahjuks ei olnud digitaalsed, reguleerisime ca 20 7C peale. Hoidsime tubadevahelisi uksi võimalikult palju lahti, et soojus vabalt liikuda saaks.
Testi viisime läbi ajavahemikul 20.01.2006- 01.03.2006, seega kõige karmima külma ajal. Märkisime perioodi alguses üles kõikide korterite voolumõõtjate näidud, samuti tegime seda testi lõppedes (vt tabelit).
Testimise käigus selgus, et -25 7C pakasega suutis soojuspump toota veel 25% kogu sektsiooni vajaminevast soojusest. Loomulikult on soojustegur ehk COP sellise pakasega väike, kuid midagi ikka.
Põhilise säästu toodab soojuspump siis, kui välistemperatuur ei ületa -10 7C.
Kuidas aga on asi töökindlusega? Enamik tootjaid soovitab soojuspumba -20 7C juures välja lülitada. Testis osalenud seadme tehasepoolne soovitus oli sama. Meie seda ei teinud ning seadme töös ei esinenud ühtegi tõrget. Sellegipoolest ei soovita me seadet kasutada teisiti, kui seda soovitab tootja, sest ainult nii on tagatud tootele tootja garantii ning pikk tööiga.
Fotod: Teet Reier
Autor: Priit Pärn