Tehnikaülikool panustab rannikutehnika inseneriõppesse

Rannapiirkonna haldamine ning vesiehitiste projekteerimine ja ekspluatatsioon vajab eksperte, kes oleksid kursis mere rannavööndi ning järvede ja jõgede kaldaalade iseärasustega.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas käivitati 2005. aasta sügisel uus spetsialiseerumine sadamaehitistele ja rannikutehnikale tööstus- ja tsiviilehituse eriala raames. Lõpetajad saavad inseneridiplomi ja magistrikvalifikatsiooni.

Spetsialiseerumise peamiseks sihiks on õpetada rannapiirkonnas asetsevate ehitiste projekteerimist, ehitamist ja ekspluateerimist mere ja maismaa piiril aset leidvate protsesside põhjaliku tundmise ja analüüsi alusel.

Sadamaehitiste ja rannikutehnika õpetamist veavad põhiliselt mehaanikainstituudi ja ehitiste projekteerimise instituudi õppejõud ja spetsialistid.

Kuna lugeda tuleb väga erinevaid uusi kursusi ning modifitseerida olemasolevaid, kutsutakse lühemaks ajaks tippklassi spetsialiste lugema kursuste üksikuid osi. Avatud ülikooli kaudu on kursusest võimalik osa võtta ka teistel soovijatel. Välisõppejõudude Eestisse kutsumiseks saadakse toetust Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Veebruaris 2006 luges lühikursuse rannikuvööndi hüdrodünaamikast ja solitonilaadsetest siselainetest Dundee ülikooli professor Peter Davies. Üsna varsti, 2006. aasta aprillis peab suure intensiivkursuse (48 auditoorse töö tundi pluss välitööd) rannikuprotsessidest oma eriala maailma tippude sekka kuuluv ekspert -

Waikato ülikooli professor Terry Healy. Professor Healy on ajakirja Journal of Coastal Research kaastoimetaja, seejuures esimene uus-meremaalane, kes on saanud Alexander von Humboldti auhinna. See antakse väljapaistvatele teadlastele pikaajaliseks teadustööks Saksamaal. Eesti teadlastest on sellise tunnustuse osaliseks saanud vaid Karl Rebane ja Jüri Engelbrecht.

Samal kursil kavatsetakse jätkata. Tulevaks aastaks on põhimõtteline kokkulepe professor Eivin Brattelandiga Trondheimist.

Sellise klassiga spetsialiste väikesed riigid üldiselt sisse osta ei jõua. Aga teisiti kui maailma tipptaseme järgi joondudes ei ole üldse mõtet üht uut eriala looma hakata.

Kuna rannikuinsener peab töötama keskkonnas, kus mõjutegurite arv on märksa suurem kui maismaa või avamere tingimustes, kuid nende käitumine suhteliselt halvasti teada, on oluline kujundada pragmaatiline suhtumine töö käigus ettetulevatesse probleemidesse. See omadus on kriitilistes tingimustes märksa olulisem konkreetsete normide või võtete rakendamise oskusest.

Rannikul ehitamise ja majandamise käigus esineb ülesandeid, mille lahendamiseks tuleb kaasata kitsama eriharidusega spetsialiste või teadlasi. Taolistel puhkudel peab insener olema suurem iseendast ja soovist ülesanne iseseisvalt lahendada.

Autor: Tarmo Soomere