Valtsplekk-katus võib kesta ligi sajandi

Siim Sultson 03. aprill 2006, 00:00

Valides valtsplekk-katuse, peab eelkõige arvestama selle sobivusega konkreetsele majale nii arhitektuurilises kui ka tehnilises plaanis. Lisaks tuleb vanemal majal katust vahetada soovides olla valmis ka võimalikeks miljööväärtuslikeks ja muinsuskaitselisteks piiranguteks, mis võivad näha ette teatud konkreetset katuseliiki.

Tallinna Tehnikaülikooli professori Karl Õigeri sõnul kasutatakse valtsplekk-katuseid renoveerimisel, kuna tihti tunnistab muinsuskaitse seda katuseliiki kui üht vähest vanadele majadele sobivat. Samas paigaldatakse valtsplekk-katuseid ka uutele hoonetele.

"Valtsplekk-katuste paigaldamisel tuleb kindlasti arvestada tuule tõstvat jõudu, mis madalamatel majadel on 1 kN/m", kõrgematel, näiteks elevaatoritel, koguni 2 kN/m", mistõttu kinnitused olgu tugevad ja läbimõeldud," sõnab Õiger. Eriti suured tõstejõud on katusel nurgapiirkondades. Seevastu lumekoormus võib olla sootuks väiksem kui tuule tõstejõud.

"Tuulekahjustuste vastu olgu eriti kindlad räästakinnitused," kinnitab omalt poolt ka plekk-katuste paigaldamisega tegeleva firma OÜ Plekk-katusemeister juhataja Jaanus Aedla. "Meie ilmastikutingimustes on Rootsi ja Soome näidete puhul vaid kaks veetihedat katust - valtsplekk-katus ja rullmaterjalkatus," teab Aedla.

Tänapäeval tehakse valtsplekk-katuseid kahekordse valtsiga, mis tagab võrreldes ühekordsega parema ilmastikukindluse ega lase veel ja sulalumel valtside vahelt katuse alla tungida. Eriti kehtib see Aedla teada madalakaldeliste katuste puhul. "Just kevadel hakkab alla kümnekraadise kalde korral vesi valtside vahelt sisse pressima," tõdeb ka plekk-katuseid paigaldav FIE Joel Vahermägi.

Lisaks võib professor Õigeri sõnul ühekordse valtsi korral lumesulamisvesi katte alla pressida ka valtsplekiga kaetud vertikaal- ja horisontaalpinna kohtumise kohal.

Seevastu päris nullkaldega katuse puhul on sobivaimaks kattematerjaliks siiski rullmaterjal. "Ega plekk-katus ikka päris basseinipõhi ole. Öeldakse, et katus ei pea vett pidama, ta peab sademed kõrvale juhtima," tõdeb Vahermägi.

Katusekonstruktsiooni osas Aedla kinnitusel valtsplekk mingeid erilisi ettekirjutisi ei sea, kuna materjal on suhteliselt kerge. Näiteks kivikatusele mõeldud katusekonstruktsioon kannab valtsplekki lausa mitmekordselt, sama puudutab ka eterniitkatuste konstruktsioone. Kivikatusekonstruktsiooni hõredam roovitus tuleb vaid tihedamaks teha, sest muidu võib plekk hakata selle peal läbi vajuma. "Meetri ulatuses alates räästast peab olema täislaudis, edasi tulgu laudis 100 mm sammuga, et tuulutus toimiks," seletab Aedla.

"Mida madalama kaldega katus, seda tihedam olgu roovitus," hoiatab Vahermägi

Valtsplekk-katus säilib kõige paremini külma pööninguga, kuna siis on tagatud selle pinna all võimalikult välisõhustikuga sarnanev temperatuur, aga ka tuulutus räästa alt harjani välja, lisaks pole siis vaja ka mingit aluskilet.

Teisiti on katuslae puhul, siis peab alt tulevat niiskust takistav aluskile olema, lisaks peab siis säilima eeskujulik ventilatsioon räästastest harjani. Vastasel juhul võib eriti kevadel ja talvel, kui temperatuur ööpäevas palju kõigub, tekkida valtsplekk-katuse alla katust ja konstruktsioone kahjustav kondensaat. Selle vastu aitab Aedla kinnitusel ka lae korralik soojustus.

Professor Õigeri sõnul aitab korralikult toimiv tuulutus katuse katte all ära hoida ka temperatuuride erinevust katuse pinna ja räästa vahel. Nii on katuse pind sama jahe kui räästas, seda toetab ka korralik laesoojustus. Tulemusena ei teki räästasse kõõluvaid jääpurikaid.

Tänapäeval paigaldatakse valtsplekk-katust puhastel katusepindadel kuni 7 m pikkade paanidena, mis tulevad masina alt. Pikemaid paane tuleb jätkata. "Enam ei tao keegi kohapeal puuhaamriga paane valmis ega jätka neid lühikeste juppidena," teab Vahermägi.

Materjalina kasutatakse Vahermägi sõnul 0,5-0,6 mm paksust plekki. Viimane on nn plekksepaplekk, mis on paksem ja paksema tsingikorraga.

Plekk-katuse meistril algavad Aedla sõnul paigaldushinnad 200 kr-st/m" kuni 400 kr-ni/m" sõltuvalt keerukusest ja katuse suurusest. Koos materjaliga võib väljaminek ulatuda 350-400 kuni 1000 kroonini ruutmeetri kohta, kus oma osa on ka transpordil ja puidutöödel.

Vahermägi pakub tsingitud pleki ruutmeetri hinnaks 70, värvitutel 120 krooni. Ise on ta parandanud üle 70 aastaseid katuseid ja need kestavad edasi. Valtsplekk-katused nõuavad nagu teisedki katted oma pika eluea nimel ka hooldust.

"Soovitame alates viiendast aastast plekk korralikult puhtaks harjata, ammoniaagilahusega puhtaks pesta, kruntida ja värvida kaks korda, ka siis ei ole veel lõpuni garanteeritud, et tsingiõlid said korralikult maha pestud," seletab Aedla. Kohe paigaldamise järel takistavadki just tsingiõlid värvi nakkumist.

Alles siis, kui tsingiõlid on vihma, päikese, tuule käes oksüdeerunud, saab plekki värvida.

Edasi tuleks teha mõnekümne aasta pärast värviparandusi või kõik üle värvida. "Julgen öelda, vaadates saja-aastast ajalugu, mis Eestil valtsplekk-katuste puhul on, et valtsplekk-katus kestab sajandeid. Kui sada aastat on kestnud ja omanik korralikult värvib, kestab teine sada veel," kinnitab Aedla.

Vahermägi soovitab kevadel ja sügisel rennid okastest ja lehtedest puhtaks teha. Igaüks peab oma katust jälgima. "Korra või kaks korda aastas kindlasti. Väga aktiivselt ei maksa lund maha ajada, võib katuse ära trampida," hoiatab Aedla.

Plekk-katusepealne renn, mis on vastupidav, töötab tänapäeval ka väga nõutud lumetõkkena.

Õiger toob välja veel ühe valtsplekk-katuse eripära- sellelt langeb sulav lumi kiirelt ja vabalt alla, teiste katuseliikide puhul ei toimu see nii kiiresti.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing