Canter meelitab vaikusega

Märtsis müügile jõudnud ning rida uuendusi läbinud Mitsubishi Canter jäi meelde veokile mittekohase vaikse salongimüra ning juhi hea nähtavuse poolest.

Canterisse istudes saabus esimene emotsioon kuulmisorganitelt, müra salongis polnud tõesti kohane veokile. Olen istunud paljudes sõiduautodes, kus salongimüra on olnud võrdväärne või isegi suurem.

Kuna 3,5tonnise veoki põhikriteeriumiks on ikkagi hoolduskulud ning juhi mugavus pikemate sõitude tarbeks, üllatas Canter just mugavuse poolest.

Esiteks veokisse sisenedes ei jää jalgu roolisammas, sama lugu on käigukangiga, mis asub rooli kõrval armatuurlaua küljes, mitte ei vedele kusagil keset põrandat. Rooli on võimalik mitmes suunas reguleerida, sama on ka istmega. Canteri roolis ei tohiks ennast ebamugavalt tunda ka mehepoeg, kes üle 190 sentimeetri pikk. Vaid korvpallur Shaq O'Neal võiks seal ennast ebamugavalt tunda, kuid vaevalt tema kunagi põlved kõrvade juures konksus veoautoga kaupu vedama hakkab.

Hea on vaateväli ette ja külgedel, A-piilarid ei takista oluliselt nähtavust 45kraadise nurga alt. Kuna esiklaasi on suurendatud eelkäijaga võrreldes, siis eriti heaks võib lugeda just vaadet ettesuunas, sisuliselt on võimalik näha kohe otse vertikaalselt masina nina ette. Samas turvalisuse seisukohalt loen mootori asetsemist kabiini all miinuseks, kuna kokkupõrke korral pole salongis olijatel ilmselt vist kusagile peituda.

Laisale juhile pakub kindlasti head meelt ka see, et õlitaseme kontrollnupu leiab salongist, samuti saab aknapesu- ja pidurivedeliku vahetamisega maha salongist väljumata.

Häbenema ja pilku maha varvastele suunama ei pea Canter ka pöörderaadiuse osas, olenevalt teljevahest ulatub see 10,6-17 meetrini.

Nagu erinevatel inimestel, on ka Canteril südame töömaht erinev. 3,5- ja 5,5tonnistel veokitel tuksub kabiini all kolmeliitrine 125hobujõuline turbodiiselmootor.

Kuue- ja 7,5tonnist masinat viib aga edasi katalüsaatoriga varustatud neljaliitrine 143 "hobusega" varustatud turbodiisel.