Lao rajamine või rentimine ettevõtte strateegias kinni

Assakul asuva Würth Eesti laojuhataja Jüri Melsase sõnul oli ettevõtte strateegia algusest peale suunatud sellele, et ladu tuleb rajada iseendale ning rendipindadel pikemat aega tegutsemine plaanidesse ei kuulu.

"Paljuski otsustati asi meie peakorteris Saksamaal ära. Kuna oleme aastate jooksul kiiresti kasvanud, jäid meie senised pinnad linnas väiksemaks ja kuna sobivaid kohti oli vähe saada, otsustasime rajada kesklao siia Assakule. Samuti olid Tallinna linnas üürihinnad meie jaoks liiga karmid, raha lihtsalt polnud mõtet tuulde loopida. Me pole kiire kasumi peal väljas, et võiks ladu rentida," lausus Melsas.

Kuna käibed on viimaste aastatega tohutult kasvanud, rajati keskladu Assakule võimalusega pinda ka juurde ehitada.

"Ladu on nagu ikka väga lihtsalt ehitatud, tuleb vaid tagumine sein maha lõhkuda ja uks teha ning lisaruum ongi," sõnas Melsas.

Würthiga sarnane taktika on kasutusel ka Rautakeskol, kuigi logistiline strateegia osas on erinevused siiski olemas.

Rautakesko kesklao juhataja Valeri Mitrovski sõnul määrab paljuski asjad olemasolev kliendibaas.

"Kuna edasimüüjaid on meil lisaks oma kauplustele üle Eesti palju ning edasimüüjate tellimused saabuvad kaootiliselt, oleme pidanud paremaks olla ise laoomanikud ja sellest tulenevalt korraldame operatiivsuse huvides ka ise logistikat," sõnas Mitrovski, kes ei näe põhjust, miks peaks raha niisama tuulde loopima.

"Rendipinna üldised kulud jäävad samasse suurusjärku kui ladu omades, lisandub veel rendisumma. Kui siia lisada veel tõsiasi, et maahinnad kasvavad kiires tempos, on lao omamine mõistlikum, kui seda rentida," lausus ta.

Kui ettevõtte strateegia ning kliendisihtgruppide iseärasus jätab valikud vabaks, on üks viis, kuidas jõuda selgusele, kumb variantidest on firmale sobilikum, analüüsida tekkivaid kulutusi.

"Arvutused panevad kõik paika, milline strateegia käiku läheb. Meie ettevõtte suurust ja mahtusid arvestades on senimaani oma ladude kasutamine otstarbekamaks osutunud, sõnas Coca-Cola HBC Eesti ASi logistikadirektor Janek Popell. "Samas kord või paar aastas oleme võtnud ka hinnapakkumisi logistikateenuse pakkujailt," lisas ta, mööndes, et ise lao pidamine tähendab ka tööjõuriske. Samad riskid valitsevad ka teenuse pakkujat.

Otsus täislogistikateenus sisse osta jõudis resultaadini kaks aastat tagasi. Leidsime, et sesoonsus ja kõrged püsikulud, mis kaasnevad laopidamise ning logistikaga, ei väärinud enam küünlaid.

Otsustasime renditeenuselt üle minna täislogistikateenuse sisseostmisele. Ma ei usu, et põhitegevuse kõrvalt kinnisvaraga tegelemine meile mingit moodi kasulikum võiks olla. Kompetents on kahtlemata oma ala spetsialistidel parem kui meil.

Omandisuhetest rääkides on Eesti ettevõtetel valdav trend täna olla ilmtingimata kasutatava vara omanik.

Põhjusteks võiks tuua viimast viit edukat majandusaastat, odava raha kättesaadavust ja kinnisvara populaarsust. Siiski tasuks üheksa korda mõõta enne, kui lõigata ehk asuda ehitama.

Laopinna ehitamist panga abiga tasub kaaluda, kui firma on stabiilselt ja edukalt tegutsenud vähemalt viis aastat, kui on olemas korralik visioon tulevikust ja teatakse suhteliselt täpselt, mida toovad järgmised kümme aastat.

Üürimisel või omamisel on nii plusse kui ka miinuseid, mis tuleks eelnevalt kindlasti läbi kaaluda ja edasised plaanid sellest johtuvalt ära korraldada.