Riigiettevõtete juhid teenivad miljoneid

Personaliotsingufirma Fontes uuring näitab, et kuni 50 miljoni kroonise käibega ettevõtte peadirektor teenib Eestis keskmiselt 507 000 krooni aastas ning üle 500miljonilise aastakäibega ettevõtte juhtkeskmiselt 858 000 krooni.

Eelmise aasta 809miljonilise käibe ja 113miljonilise kasumiga lõpetanud ASi A. Le Coq Tartu Õlletehas juhataja Tarmo Noop ütles, et peab Eesti tingimustes suuremate ettevõtete tippjuhtide palga mõistlikuks suuruseks kusagil 70 000-100 000 krooni kuus. Ettevõtet peab Noop suureks, kui see suudab aastas vähemalt pool miljardit krooni käivet teha. "Või siis inimeste arv - kui palju inimesi tuleb juhtida," lisas Noop. "Või siis tõesti erakordsed asjad - vastutuse ulatus. Lennuliiklusteeninduse ASis võib väike vale liigutus tähendada mitte saamata kasu, vaid hukkunud inimesi, see on ju hoopis teise väärtusega."

Noop, kes mulluses Eesti Ekspressi palgamiljonäride tabelis hõivas 6. koha, ütles eile, et ei näe põhjust oma sissetuleku suurust avalikult deklareerida. "Ma muidugi ei näe mingit põhjust seda ka häbeneda," lisas ta, jäädes siiski kidakeelseks.

Mainori nõukogu esimees, suurettevõtja Ülo Pärnits ütles riigiettevõtete juhtide palganumbreid kommenteerides, et miljonikroonine aastasissetulek on elamiseks piisav, jääb ülegi. Tõsisemalt rääkis ta aga, et näiteks tema maksab oma ettevõtete tippjuhtidele 30 000-50 000kroonist kuupalka, kuid väga suure osa inimeste sissetulekutest moodustab tulemuspalk. "Rusikareegel on, et 10% tulust läheb töö tegijale," ütles Pärnits. Igasuguseid muid kindlaid reegleid Pärnits aga ei poolda. "Ma ei arva, et palk peaks sõltuma ettevõtte suurusest," ütles Pärnits.

Nimetatud Eesti palgamiljonäride edetabelist selgus ka, et 22 vähemalt miljon krooni aastas teeninud mehe seas oli vaid 8 eraettevõtte töötajat, ülejäänud kaks kolmandikku olid riigile kuuluvate asutuste-ettevõtete juhtfiguurid.

Riigiettevõtete majandustulemusi uurides selgus, et nii Noobi kui ka Fontese pakutud poole miljardi kroonine käibepiir paika ei pea - näiteks peaks edetabelis 6miljardilise aastakäibega Eesti Energia juhtidele järgnema veidi üle miljardilise käibega Tallinna Sadama juhid, kuid kahe gigandi vahele mahuvad hoopis Lennuliiklusteeninduse (käive 182 mln), Tallinna Lennujaama (251 mln) ja Riigi Kinnisvara ASi (158 mln) juhid.

Märkimist vajab veel asjaolu, et kui Fontese uuringu kohaselt kerkis tippjuhtide põhipalk eelmisel aastal keskmiselt 8,4 protsenti ning kogupalk 11,4 protsenti, siis teine tabel näitab kümmet riigiettevõtte tippjuhti, kelle sissetulekud kasvasid mullu 23-77%.

Sissetulekute kasvu edetabelit juhivad merega seotud inimesed - ASi Eesti Loots (156,4 mln) kolme ja ASi Tallinna Sadam (1062 mln) kahe juhatuse liikme sissetulekud kasvasid mullu 60-77 protsenti. ASi Elektriraudtee juhtide sissetulekud kasvasid mullu kolmandiku võrra.

Palga kasvu tabelist jätsime välja mullu suurte sissetulekutega hiilanud Eesti Energia ja Tallinna Sadama tippjuhid, kes suure osa oma sissetulekutest said just "tänu" ettevõttest lahkumisele.