Nähtamatuid ohte hakatakse laiemalt tunnistama

Reageerides suurenenud teadete hulgale elektri- ja magnetväljade tundlikkuse kohta, avaldas Maailma Tervisekaitseorganisatsioon (WHO) eelmise aasta detsembris raporti, kus on öeldud, et sellised nähtused on kindlasti reaalsed ja võivad tundlikuma inimese ajapikku isegi invaliidiks muuta.

Teated ülitundlikkusest hakkasid sagenema just arvutite tulekuga ning probleemi kasvu kiirendasid ka WiFi ja mobiilside levimine.

On ka skeptilisi arvamusi, kuna WHO raporti kohaselt ei ole ilmnenud terviseprobleemide seotus elektriga veel teaduslikult kindlalt tõestatud. Peetakse võimalikuks, et nähtused on tihti põhjustatud hoopis ebamugavast tööasendist, halvast valgustatusest või muudest tingimustest töökohas.

Tervisekaitseinspektsiooni peaspetsialisti Irina Filippova sõnul tegeletakse Eestis inimestele ohtlikke raadiolaineid tekitavate seadmete analüüsiga ja vajadusel reguleeritakse kasutamist. "Isik, kes arvab, et ta on negatiivselt mõjutatud, võib pöörduda vastava avaldusega kohaliku tervisekaitse talituse poole," lisas ta.

Probleem ise on väga keeruline ja peamiseks mõjutajaks peetakse nähtust, et elektrivool ja raadiolained, mis meid ümbritsevad, muutuvad ebakorrapärasemaks, mida aga tõenäoliselt on organismil raskem taluda kui pidevat ühesugust mõju.

Iga juht, milles on vool, tekitab ka mingisuguseid elektromagnetlaineid, mis sõltuvad voolu tugevusest ja kõikide elusorganismide närvid töötavad elektriimpulssidega ning ka paljud teised bioloogilised protsessid on elektril rajanevad. Nii ei ole raske ette kujutada, et näiteks töötava mobiili lähedus võib inimest kui elektroonilist süsteemi häirida, nii nagu mobiil häirib muusikakeskust, kui tekib tuttav prõksumine kõlarites telefoni kasutamise ajal.

Müra põhjustab ka arvuti, mis tarbib voolu vastavalt sellele, kui palju tal erinevate talitluste jaoks vaja on. Sarnaseid seadmeid, mis on väga hüpliku vooluvajadusega, on palju teisigi ning tehnoloogia arenedes ümbritsevad need meid üha rohkem.