Leping Lasnamäel - kas Merko kingitus Tallinnale või vastupidi?

Suurejooneline plaan, mille käigus kaoks kole rämps ja suur, sügav, vett täis auk Kumu tagant, ei läheks linnale midagi maksma. Merko investeeriks projekti 100 miljonit krooni ning saaks vastu hoonestusõiguse, mis võiks puudutada nelja hektarit, kuna 28 hektarit maa-alast on majakakaitse tsoon, kus on ehituspiirangud.

Mingit riigihanget plaanis välja kuulutada pole. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul pole ka selleks vajadust, kuna teised ettevõtted pole asja vastu huvi tundnud. Kolm seni korraldatud ideekonkurssi on kolinal läbi kukkunud. Merko aga näitas ise asja vastu huvi ja sai linnalt heakskiidu.

Merko arendusdivisjoni direktor Tõnu Korts meenutas, et detsembris, kui oli teada, et konkurss kukkus läbi, istuti laua taha, pandi pead tööle ja tehti oma pakkumine linnale, millest see ei keeldunud.

Aasa sõnul teeb Merko keskkonnauuringud, detailplaneeringu ning siis on ka selge, mida ja kuhu saab ehitada. Miks ei korraldata riigihanget või miks linn ise detailplaneeringut ei tee ning siis konkurssi ei korralda? Aasa sõnul pole linnal selleks raha, seepärast otsustati kaasata erasektor. "Täna oleme rääkinud vaid Merkoga, sest meil on väga raske kuulutada välja konkurssi, kui meil pole kõik detailid selged," sõnas Aas.

Ka pole plaanis hiljem kuulutada välja riigihanget, kuna Merko on teinud eeltööd. "Miks mitte kasutada varianti, et keegi teeb linna eest maa korda," sõnas Aas ja toonitas, et kolm konkurssi on läbi kukkunud ja keegi pole huvi tundnud.

Millest tuleb Merko huvi? Kortsu sõnul tundus maa-ala atraktiivne. "Siin on võimalik arendustegevus. Kui te mõtlete selle peale, mis Merko tegi 300 kilomeetrit lõuna pool, siis keegi ei uskunud, et Riia linna on võimalik jäähall teha. Täna on see valmis. Me leiame, et see on mõistlik koht," sõnas Korts.

Ta lisas, et pole eeldusi kohe midagi ehitada. "Oleme valmis investeerima 100 miljonit krooni. See kas, kui palju ja mida siia saab ehitada, selgub juba detailplaneeringu käigus ja määratakse linnaplaneerimisametiga koostöös. Ma pole kindel, et siia peaks tulema ainult elamud, pigem ka spordirajatised, spordiklubid," rääkis ta. "Kui park saab korda, siis on siin ruumi ka kohvikutele, restoranidele, kaubanduskeskusele. See on detailplaneeringu küsimus," lisas Korts.

Kui palju on arvestatud detailplaneeringu ning keskkonnauuringute maksumuseks, Korts öelda ei soovi.

Lasnamäe linnaosa vanema Kalle Klandorfi sõnul võiks lasnamäelased tulemusi nautida kolme-nelja aasta pärast, kui ümbrus korras. Mis puudutab võimalikke kortermaju, siis Klandorfil pole midagi selle vastu, kui lubatud alale kerkiksid tornmajad. "Mingi kasu peab ka eraettevõtjal olema, et siia investeerida, ja Lasnamäe on tegelikult ju elurajoon."