Tallinna planeerimine kolib üle internetti

Kui varem pidid arendajad oma arendusprojekti tarbeks koostatud detailplaneeringu panema suurte papist kaante vahele ning selle linnaplaneerimisametisse viima või saatma, siis tulevikus tahab amet, et arendajad saadaksid planeeringud interneti vahendusel.

"Konkreetne planeering tuleks registrisse esitada digitaalselt - pdf-failina (Acrobat Readeri fail - toim.)," seletas ameti koordinaator Tiina Tulk. Tema sõnul on tegemist lihtsalt detailplaneeringute registri edasiarendamisega, sest praegu on võimalik planeeringute seisu internetist juba näha. Mis siis juurde tuleb? Selle asemel, et planeering paberkandjal ametite vahel liiguks, saavad need ametilt planeeringule heakskiidu või äraütlemise interneti teel.

"See, et paberkandjad ja kaustad üldse ära kaoksid, on perspektiivi küsimus," sõnas Tulk ja lausus, et kindlat aega, mil see tõenäoline oleks, ta öelda ei oska. Samas ei soovinud Tulk ka pakkuda, millal kõnealune projekt valmis saab, kuid kinnitas, et see on "lähiajal".

"Olulise tegurina planeerimisprotsessi kiirendamisel ning objektiivsemaks ja läbipaistvamaks muutmisel näen ameti töö tõhustamist," sõnas Tallinna abilinnapea Kalev Kallo eile kinnisvarakonverentsil "Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?", kus ta uut süsteemi tutvustas. Tema sõnul on vajalik eelkõige see, et ametnikud saaksid süsteemiga toimetulekuks koolitust ning arendajatel endil oleksid vajalikud tehnilised võimalused.

"Selle taha see vast ei jää," sõnas süsteemiga põgusalt tutvunud Ober-Haus Kinnisvara juht Hindrek Leppsalu. Arvuti on ju kõigil olemas, tõdes ta ning jätkas, et iga selline samm läbipaistvuse poole tuleb kindlasti kasuks. "Samm on kindlasti õiges suunas," kinnitas ta. "Kui muidu seisab kaust kuskil lauanurga peal, siis uuel juhul näeb, kus planeering parajasti on, ning näeb, kelle juures see on toppama jäänud. See suurendab ka ametnike vastutust."

Tallinna abilinnapea Taavi Aas teatas kinnisvarakonverentsil, et linn plaanib sel aastal linnale kuuluvate kinnistute müügist teenida üle poole miljardi krooni.

Hansapanga majas toimunud konverentsil rääkis abilinnapea slaidide toel, et kui eelmisel aastal müüdi linnale kuuluvaid kinnistuid kokku 485 miljoni krooni eest, siis tänavu võiks müügist saada 583 miljonit krooni. "Raha läheb eelarve katteks," selgitas ta, mida rahaga tehakse.

Küsimusele, kas selle summa sees on ka otsustuskorras endistele sundüürnikele müüdud korteritelt saadud raha, vastas Aas esiteks eitavalt, kuid täpsustas, et "müük on müük". "Põhimõtteliselt võite need korterid ka selle summa sisse lugeda," sõnas ta. "Muidu müüakse kinnistud avalike enampakkumiste käigus," ütles Aas.

Abilinnapea lisas, et aasta algusest esimese aprillini oli linn juba müünud varasid 28,3 miljoni krooni eest.

Autor: Gert D. Hankewitz