Mati Jostov - mees, kes teenib üle 150 000 krooni kuus

Artikkel

- Uudised
- Peeter Raidla
- 16. aprill 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mati Jostov - mees, kes teenib üle 150 000 krooni kuus
Jostovi kolmas kolmeaastane teenistusleping Eesti Põlevkivi juhina algas läinud aasta augustis. Nii et enne 2008. aasta suve lõppu pole teistel huvilistel jõukuse oaasi tippu asja. Ehkki tahtjaid kindlasti oleks.
"See ei ole väike number, jah, aga ma ei häbene seda. Olen rahul," kommenteerib Jostov oma teenistust. "Palganumber on piisavalt suur, nii et neid inimesi, kes enda arvates suudaksid põlevkiviettevõtet sama hästi juhtida, ikka jagub."
Kuid laskem pisutki kõnelda arvudel. Jostovi 2005. aastal Eesti Põlevkivist teenitud isiklik kogutulu ulatub 1,84 miljoni kroonini, mis teeb enam kui 153 000 krooni kuus. 2004. aastal oli see mõnekümne tuhande krooni võrra väiksem. Eesti Põlevkivi jaotamata kasum on nende seitsme aastaga kerkinud nüüd juba miljardi krooni kanti, millele tuleks lisada veel 100 miljonit, mis mullu Eesti Energia kaudu riigile dividendiks maksti.
Jaotamata kasumi arvel on Eesti Põlevkivi krediteerinud oma emaettevõtet Eesti Energiat ligi 550 miljoni krooniga, mis on läinud valdavalt elektrijaamade renoveerimiseks. Alates 2004. aasta suvest on Eesti Põlevkivi ja ülejäänud Eesti Energia kontserni kuuluvad ettevõtted registreeritud ühe käibemaksukohustuslasena.
"Juriidiliselt on tegu laenuga, tegelikult seisab raha kogu aeg kontsernikontol ja on käibes. Samas tasuta lõunaid ei ole. See, kes tegutseb laenukapitali najal, peab maksma ka laenuintressi. Kui me aga maksaksime raha dividendina omanikule ehk Eesti Energiale, tuleks kontsernil oluliselt rohkem maksta, siis juba riigile tulumaksu näol," selgitab Jostov finantsskeeme.
Eesti Põlevkivi juhi tavaline töönädal on üsna kirju. Esmaspäeva varahommikul alustab ta oma Tartu kodust teekonda Jõhvi, kus veedab ka öö. Teisipäeva varahommikul sõidab Tallinna (ta on ju ühtaegu Eesti Energia juhatuse liige) ja õhtuks tagasi Jõhvi, kus mööduvad ka kaks järgmist päeva. Reedel sõidab taas Tallinna, et siis õhtu hakul sealt otse Tartusse sõita.
Jostov tunnistab, et kui ta 1999. aastal jättis oma ligi kümme aastat kestnud pankurikarjääri, mille jooksul ta oli jõudnud olla nii Hoiupanga ja lühikest aega ka Hansapanga eesotsas, ning ühes sellega ka Tallinna elu, kulus tal nii-öelda äraelamiseks kolm korda vähem raha. "Jõhvis on tõepoolest väga raske kulutada. Aga mul on neli põhilist kulukohta - naine ja kolm last," sõnab ta.
Lastest vanim, Gert Jostov töötab KPMG Eestis audiitorina. Vanem tütar Gerly vahetas hiljuti inglise filoloogia hispaania keele vastu ja jätkab ülikooliõpinguid. Noorem tütar Karoline õpib veel gümnaasiumis. Sel aastal astus ka nende isa uuesti koolipinki. Nimelt õpib Mati Jostov alates sellest aastast TTÜ energeetikateaduskonna doktorantuuris.
Metsandusharidusega Jostov on valinud uurimisteemaks põlevkivikaevandamise keskkonnaprobleemid. "Doktorantuur annab lihtsalt väga hea enesetunde. Õppejõuks ma minna ei kavatse. Kui ma ka Eesti Põlevkivis ei suuda sellega kellelegi eeskuju anda, siis oma lastele ikka," selgitab Jostov oma põhimõtteid. "Õppimisse tasub igal eluetapil panustada, muidu viskled lõpuks nagu tühi kumm."
Perele ja õppimisele tehtavad kulutused ei suuda siiski kogu Jostovi teenistust ammendada. "Mõni kroon jääb ikka üle ka, mille eest on võimalik mõni aktsia või võlatäht osta," tunnistab Jostov.
Pihtimiseks tema sõnu nimetada ei saa. Tõsiusklikuna, nagu ta ise end jumalaeitajana nimetab, on tal raske mõista, kuidas on võimalik pihil käia ning kõik oma probleemid lihtsalt välja rääkida. Nii jääb minulgi Jostovi aktsiapaki täpne suurus teada saamata.
"Investeerimisportfelli haldamisega tegeleb Hansapank," märgib ta vaid. "Eesti Põlevkivi juhina ning nüüd ka haigekassa nõukogu liikmena pean ma esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni, aga need ei kuulu avalikustamisele."
Kui suur see aktsiapakk ikkagi on - 5, 10 või 20 miljonit? "Pole kokku lugenud," vastab Jostov lustlikult. "Ma ei ole tõepoolest sellega ise tegelnud, raha on halduri käes."
Virumaa suurimat, ligi 4400 töötajaga Eesti Põlevkivi juhtides leiab Jostov mahti tegelda ka oma eraäridega. Eelmise aasta novembrist on Jostov ühe eraettevõtte kaasomanik. Jutt on koos Silbeti juhtide Vjatšeslav Šlõki ja Aleksandr Vorobjoviga asutatud osaühingust Ecorock, mis hakkab valmistama põlevkivituhast ehitusplokke.
"Arvutasin Ecorocki tasuvuse päris põhjalikult läbi ja jäin rahule. Olen ju pangas ise laenudega tegelnud. Otsustas ka see, et ma tunnen neid mehi juba ammu. Võhivõõrastega ma äri tee," lausub Jostov.
Tootmise käivitamiseks tuleb Jostovi sõnul investeerida umbes 40 miljonit krooni, osaliselt kasutatakse ka Silbeti vanu seadmeid. Toodang on mõeldud peamiselt ekspordiks.
"Valdavalt on tegu ikkagi laenurahaga, kust sa seda mujalt saad. Ning eks ta rohkem selline pensioniprojekt minu jaoks on. Kõigepealt tuleb pankadele raha tagasi maksta ja seejärel loota, et omale ka midagi jääb."
Plokkide valmistamiseks kasutatav põlevkivituhk tuleb Narva Elektrijaamadest, mille nõukogusse Jostov kuulub. See asjaolu võib tekitada pahatahtlikke mõtteid, et Jostov kasutab ära oma ametiseisundit, lastes tuhavood suunata Ahtmesse, kus Ecorock oma tootmist rajab.
"Narva jaamal pole tegelikult seda tuhka kuhugi panna ja selle müük on äärmiselt kasulik," selgitab Jostov. "Selle koguse pealt, mis läheb ehitusmaterjaliks, ei pea Narva Elektrijaamad maksma ladestamis- ja keskkonnatasu. Nii et tuhka müües teenib jaam isegi topelt. Mingit korruptsiooni siin küll ei ole."
Enne seda oli Jostovi üks tulusamaid ärisid seotud osaühinguga Põlva Piim Külmlaod, millele kuulunud varad ta omal ajal pankrotipesast ostis. Läinud suvel algasid aga selle varaga kummalised tehingud, mida Mati Jostov ei taha kuidagi mäletada.
Veel 2004. aastal teenis ettevõte 26,2 miljoni kroonise käibe juures 4,4 miljonit krooni kasumit, jaotamata kasumi jääk kokku oli ligi 8,5 miljonit krooni. Seejärel aga liikusid firmale renditulu toonud kuus kinnistut läbi vahendusfirma Jostovi teise firmasse Põlva Külmhoone. Põlva Piim Külmlaod läheb lähiajal likvideerimisele.
"Ma ei oska selle kohta midagi öelda. Põlva Piim Külmlaod teenis sinnani normaalset kasumit, kuni Põlva Piim ise endale külmhoone rajas. Nii et tegu oli puhtalt rendiprojektiga. Ei oska praegu öelda, mis sellest edasi saab."
Nii kummaline kui see ka ei ole, on Jostovil veel üks asi, mida ta ei taha mäletada. Jutt on tema kuulumisest Keskerakonda aastail 2002 ja 2003, nagu seda kinnitab äriregistris talletatav erakonnaliikmete andmebaas.
"See, et mind on Keskerakonna üritustel nähtud, on väärinformatsioon," püüab Jostov oma parteissekuulumist ümber lükata. "Ehk liikus seal minu teisik," püüab ta asja naljaks keerata ja räägib ETV "Pehmetest ja karvastest" kuuldud anekdoodi Villust ja Arnoldist, kuid keelab siis seda tsiteerimast. Paadunud jahi- ja kalamehena on tal neid nalju varnast võtta.
Alates 2001. aastast varustab Eesti Põlevkivi masinaid ja seadmeid erimärgistatud kütusega AS Jetoil, kes on saanud kaevandusettevõtte tütarfirmalt piiramatuks ajaks rendile kütte- ja määrdeainete baasi, makstes selle eest renti vaid 1200 krooni aastas. Viimati tuli Jetoil riigihanke võitjaks tänavu jaanuaris, kohustudes kolme aasta jooksul varustama Eesti Põlevkivi kütusega kokku enam kui 400 miljoni krooni ulatuses.
"Maksmine toimub automaattanklates kaardiga tegelikult tangitud kütusekoguse järgi. Nii maa peal kui ka maa all. Jetoili kui hulgimüüja mure on tagada, et püttides kütus otsa ei lõpeks," sõnab Jostov.
Eesti Põlevkivi ostetav kütus moodustas Jetoili müügitulust kuni eelmise aastani ligi kolmandiku, pärast seda, kui Jetoil omandas Maardu Terminali, aga umbes seitsmendiku. Jetoli omanikeks on oma firmade kaudu Ando Raud, Sander Kopli, Andres Sonn ja Jaan Jõgi. Jetoili 2005. aasta netokäive oli 747 miljonit krooni ja kasum 12,6 miljonit krooni.
Vjatšeslav Šlõk, Silbeti juhatuse liige, Jostovi kaasosanik osaühingus Ecorock
Saan Mati Jostovist rääkida üksnes kui positiivsest kangelasest. Ta on suutnud Eesti Põlevkivi tootmisetegevuse viia paremale järjele, kui Euroopa mäetööstuses keskmiselt valitseb. Ja kui ameeriklased tahtsid Eesti elektrijaamu ära osta, siis oli Jostov sellele vastu. Ta oleks olnud üldse viimane inimene maamunal, kes sellega iganes nõustunud oleks.
Kui ma ta Ecorocki osanikuks kutsusin, lähtusin eeskätt sellest, et Jostovi näol on tegu lugupeetud ja ausa inimesega. Mulle oli suur au teda enda partneriks kutsuda ja saada.
Olari Taal Riigikogu liige, Jostovi ülemus Hoiupanga päevilt
Ma ei saa Jostovi kohta muud öelda, kui et ta on väga tubli mees. Ainuüksi õppimise tulemusena pole võimalik heaks juhiks saada, selleks peab sündima. Mati Jostovi kohta saan öelda, et tema on sündinud pealikuks.
Meie omavaheline suhtlus on kestnud ka pärast Hoiupanga lõppu ja kestab siiani. Olen temaga sageli koos jahil käinud. Juba see asjaolu ise näitab, et naudin temaga koosolemist. Võib öelda, et me oleme sõbrad.
Heido Vitsur, majandusministri nõunik, Eesti Energia nõukogu liige
Eks see Jostov üks kõva mees ole. Ta on suutnud Eesti Põlevkivi eesotsas olles selle käekäiku tõsiselt muuta ja ta kontrollib ettevõtet täielikult. Alluvad hindavad teda ja samas respekteerivad ka tema kõva kätt.
Jostov kuulub Eesti Energia juhatusse kui kõige suurema tütarettevõtte juht, kusjuures ta oskab hästi vahet teha, mis on tema rida ja mis ei ole. Eeskätt läheb talle korda ikkagi ja ainult Eesti Põlevkivi areng, Eesti Energia kui emaettevõtte juhtimisse ta ei sekku.
Hetkel kuum