Standard säästab jalgratta leiutamisest

Minevikus edu toonud lahendustel põhinev standard aitab läbimõeldud töökorralduse abil raha ja aega kokku hoida.

Standardid on parimate praktikate süstematiseeritud kogumikud. Juhtide töö lihtsustamiseks ja organisatsioonide tulemuslikkuse suurendamiseks on välja töötatud rida juhtimissüsteemidega seonduvaid standardeid. Juhtimissüsteemi standardid baseeruvad enamasti "planeeri-tee-kontrolli-täiusta"-tsüklil. Selle alusel on standardi peatükid omavahel seostatud ja suunitletud pidevale parendamisele.

Reeglina eeldab mistahes juhtimissüsteem selle käsitlusalasse kuuluvate valdkondade asjakohast dokumenteerimist. Niinimetatud baasvaldkondadeks on dokumendihalduse kõrval otseselt juhtkonna haldusalasse kuuluvad valdkonnad: põhimõtete sõnastamine, mõõdetavate eesmärkide püstitamine, õiguste-vastutuste kindlaksmääramine, juhtkonnapoolsete (strateegiliste) ülevaatuste läbiviimine, organisatsioonisisese ja -välise teabevahetuse korraldamine, ressursside juhtimine, sh personali arendamisega seonduvad meetmed ning nende mõjususe hindamine.

Juhtimissüsteemi mõjususe hindamiseks eeldatakse ka seiremehhanismide paikapanemist, andmete läbimõeldud analüüsimist ning parendustegevust. Samas on esindatud ka kontrolli ja seirega seonduvad toimingud, sh siseauditite läbiviimine, ning parendustegevused, sh erinevate õnnetus- ja vahejuhtumite ning mittevastavuste käsitlemine, korrigeerivad ja ennetavad tegevused.

Üheks oluliseks valdkonnaks on saanud hädaolukordadeks valmisolek. Loomulikult ei pääse juhtimissüsteemi standardid reeglina üle ega ümber oma valdkonnaga seonduvate riskide hindamisest, seonduvate õigusaktide nõuete väljaselgitamisest ning riskide maandamiseks sobivate meetmete kavandamisest ja rakendamisest. Erandiks on siin vaid baasstandardiks kujunenud ISO 9001, mis toetub organisatsiooni põhiprotsessile ja igapäevastele tegevustele.

Siinkohal eeldavad juhtimissüsteemi standardid sisuliselt strateegiliste arengueesmärkide püstitamist ning nende täitmise eest hoolitsevate juhtimiskavade sisseviimist.

Loomulikult haakub kõik see strateegilise planeerimise ja juhtimise temaatikatega ja peaks moodustama ühtse terviku. Riskide hindamise jms juures nn planeerimise peatükis on standarditel tihe seos ka õigusaktide nõuetega.

Vaata lisa: www.evs.ee

Töötervishoiu ja tööohutuse puhul hinnatakse organisatsiooni tegevuse ja tegevusetuse mõju seal töötavatele inimestele. Kvaliteedijuhtimissüsteemi puhul on aga tähelepanu üheselt suunatud toote kvaliteedi tagamiseks vajaliku töökeskkonna saavutamisele. Mitmete organisatsioonide puhul on selles osas väärtõlgendusi ja seetõttu on tegelike nõuete kindlaksmääramine jäänud sootuks unarusse.

Eripäraseks peatükiks on sageli nn 7. peatükk, mis keskendub reeglina standardispetsiifilistele valdkondadele, nt toiduohutuse või infoturbe tagamine. Keskkonna ja töötervishoiu ning tööohutuse standardite puhul on teema mõnevõrra üldisemalt kajastatud peatükis 4.4.6, mis laseb igal organisatsioonil langetada oma valiku, kui põhjalikuks ta soovib nn kasutamise ohjamisega minna.

Sarnaste joonte olemasolu standardites ei ole juhuslik. Eeldatakse, et organisatsiooni juhtimissüsteem moodustab ühtse terviku, organisatsioon ei raiska oma ressursse mõttetult ja ühendab sarnased valdkonnad üheks terviklikult töötavaks süsteemiks, mis tõepoolest juhtide ja kogu töötajaskonna elu lihtsamaks teeb.

Aprilli alguses müügile ilmunud EVS 18001:2006 standard baseerub brittide poolt koostatud spetsifikaadil OHSAS 18001:1999. Seoses teiste standardite kiire arenguga on Eesti standardit brittide analoogiga võrreldes mitmetes valdkondades kaasajastatud.

Eesti standardi kehtestamine loob eelduse akrediteeritud sertifitseerimise läbiviimiseks Eestis eestikeelse standardi järgi. Varem oli töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi akrediteeritud sertifitseerimine võimalik vaid teiste riikide standardite (nt Poola või Soome standardite) ja akrediteerimisorganisatsioonide baasil.

Sarnaselt brittide standardiorganisatsiooni eeskujule on ka Eestis lisaks standardile avaldamisel ka standardi rakendusjuhis, mis on üles ehitatud käsiraamatuna.

Autor: Tauno-Jussi Onoper