Tootmispindade turul head pakkumised puuduvad

Ehitusmetall OÜ praegune renditud tootmispind läheb peatselt lammutamisele. Ettevõte alustas uute ruumide otsingut mullu suvel. Praeguste ruumide omanik oli sunnitud pikendama nende rendiperioodi, sest uue koha leidmine võttis arvatust kauem aega.

"Otsisime müügis olevaid tootmispindu, kuid midagi sobilikku ei leidnud," räägib ettevõtte tegevjuht Andrus Arras. Müügijuhi Rene Vinkleri sõnul on enamik tootmispindasid amortiseerunud ning nende arendamiseks vajalikud investeeringud oleks liiga suured.

Otsiti ka üüripindasid, kuid nende valik oli väga väike. "Tallinna piirides polegi enam kohta, kus saaks tootmist arendada. See sektor kipub linnast välja kolima," ütleb Vinkler.

Tootmisettevõttele on kõige olulisemaks tingimuseks asukoht. "Kõigi siiani leitud vähegi sobilike hoonete soetamine on ära jäänud just nende kehva asukoha tõttu," selgitab Vinkler. Uute ruumide leidmiseks kasutas Ehitusmetall põhiliselt interneti kinnisvara andmebaase. Teavitati ka kinnisvara maaklereid oma ostu või rendisoovist, aga häid pakkumisi neilt ei tulnud.

Sel kevadel õnnestus leida valmis kaarhalliga maatükk linna ääres Tähetorni tänaval, mis on praegusest tootmisruumist veerandi võrra suurem, 512 m". Kontoriosa tuleb ise juurde ehitada. Hetkel on müüjaga sõlmitud eelleping ja makstud käsiraha. Kaarhalli ümber asuv maatükk on veel eraldi krundiks vormistamata, selleks võib kuluda kuni paar aastat. Uutesse ruumidesse saab firma kolida juba juunis.

Investeeringu kogumaksumus ei ole hetkel veel selge, kuid see võib jääda 7-8 miljoni krooni vahele.

AS Univa soetas oma Peterburi teel asuva kinnistu koos hoonetega 11 aastat tagasi, sest tollane tootmisbaas Kallaveres jäi väikeseks. "Tol ajal polnud ka palju valikuvõimalusi. Oli õnn, et suudeti osta see 10 000 m" suurune kinnistu koos tootmishoonega nii heas asukohas," seletab Univa juhatuse esimees Janno Kiviorg. Praeguseks on ettevõte enda tootmishooneid laiendanud ja toomispinna suuruseks on umbes 5000 m". Lähiajal plaanib Univa oma tootmishooneid veelgi suurendada.

"Ettevõttele sobiliku rendipinna leidmine on väga raske, kuid mitte võimatu. Lisaks tulevad olulised investeeringud, viimaks need ruumid vastavusse ettevõtte spetsiifikaga," räägib Kiviorg.

AS Univa territooriumil on ka kontorihoone, millest pool on välja renditud ning millele on tulevikus plaanis üks korrus juurde ehitada.

Ober-Haus Kinnisvara Eesti kinnisvaraspetsialisti Ivo Martini sõnul on spetsiifiliste nõudmistega ettevõtetel ainus variant uute tootmispindade leidmiseks need ise ehitada. Sobivaid rendipindu on vähe. Pakkumised ei vasta tänapäevastele nõuetele ning rendipinnale ei ole otstarbekas suuri summasid investeerida. "Ehituse kalliduse tõttu ei saa ehitada suuri tootmispindu rentimiseks, ka pangad ei vaata selle peale hästi," räägib Martin.

Valmis tootmishooned on kas ahervaremed või niivõrd amortiseerunud, et kõlbavad ainult lammutamiseks. Korralikke valmis ehitisi läheb teisele ringile vähe, sest uusi pole piisavalt juurde tulnud.

Tootmispinna ostu kasuks kallutab otsust tihti majanduslik kalkulatsioon.

Kui on võimalus sobiv pind osta ja ka pank pakub häid laenutingimusi, võib see üürimisest kokkuvõttes tasuvam olla. Sealjuures keskmised ootused on, et ost peaks end tasuma 7-8 aasta jooksul.

Muidugi on tõsiasi seegi, et pelgast otsusest ostu või üüri kasuks täna ei piisa, kuna nii müügipakkumisi kui ka nõutud tingimustele vastavaid üüripakkumisi napib, tuleb üks või teine tee valida tihti parema puudumisel. Põhjuseks see, et majandus kasvab, ettevõtetel läheb hästi, arenetakse ja vajatakse järjest paremaid pindu.

Tootmis- ja laopindade arendust kui sellist aga ei eksisteeri, sobivat on raske leida. Arendajad on ärimehed ja võtavad pigem sealt, kus kasulikum, ehk hetkel on tähelepanu kortermajade ehitusel. Nii ongi turul peamiselt need pakkumised, mis põhinevad nõukogudeaegsetel renoveeritud ehitistel, alternatiive on vähe. Kui ehitatakse, siis enamasti endale.