Meil ei ole ükskõik, me tõepoolest püüame

Viimase paari kuu jooksul Eestit tabanud keskkonnaõnnetused on toonud keskkonnakaitse avalikkuse tähelepanu alla. Rannikul on esinenud reostust, Viimsi vallas levib hais, Muugal ja Jõelähtmes on probleeme söetolmuga.

Soome lahes aset leidnud keskkonnakatastroofide puhul ei ole seni õnnestunud kõiki reostuse tekitajaid leida. Seetõttu on teravdatud tähelepanu all ettevõtted, kes on kohapeal, ei saa ega taha võtta terminali sülle ja lahkuda teadmata suunas, nagu anonüümsed tankerid. Kriitika all on ka Muugal tegutsev söeterminal.

Söeterminali rajamine Muugale algas 2002. aasta oktoobris langetatud investeerimisotsuste alusel ja terminal valmis koostöös Tallinna Sadamaga.

Selleks on investeeritud 1,5 miljardit krooni. Tunnistame, et suure investeeringu tegemisel on olnud käivitamisraskusi ja möödarääkimisi sadama tööstuspiirkonna läheduses olevate valdadega. Tegeleme inimeste muredega 24 tundi ööpäevas ja loodame kohalike elanike jätkuvale mõistmisele. Meil ei ole ükskõik, me tõepoolest püüame. Anname endale aru, mida tähendab kuue miljoni tonnise aastavõimsusega söeterminali rajamine ja käigushoidmine. Seepärast pole me ajakirjanduses ilmunud kriitika peale solvunud, vaid käsitleme seda tähelepanu juhtimisena probleemidele, millega ka ise pidevalt tegeleme.

Probleeme oleme arutanud nii vallarahva kui ka keskkonnaametnikega ja esitanud tolmu vähendamise põhjaliku kava. Vajakajäämisi võiks nimetada kasvuraskusteks. Nii suure terminali käikuandmisel ei suudeta alati kõiki asjaolusid ette näha, kuid see ei tähenda, et ettevõtte juhid ja omanikud oleksid pahatahtlikud või suhtuksid keskkonda ja piirkonna elanikesse üleolevalt. Kahju, kui selline mulje on jäänud, me palume vabandust.

Terminal projekteeriti ja tehnoloogiline skeem kavandati koostöös Saksamaa söekäitlemisseadmete tarnijaga ThyssenKrupp Foerdertechnik GmbH. Koos muude seadmetega ehitati välja söevaalude kastmissüsteem vihmavee korduvkasutusega. Rajati kastmisvee pumpla koos harutorustikega terminali territooriumil ja söe ladustamisalade vahel ning vihmavee ja liigse kastmisvee kogumissüsteem koos puhastustiikidega.

2005. aasta suvel saime loa terminali katseekspluatatsiooniks, et testida kompleksi tööolukorras. Ekspluatatsioon näitas, et pikkade kuivaperioodide ja tuule ebasoodsa suuna korral ei taga söevaalude vahele paigaldatud kaheksa kastmismonitori kogu laoplatsi niisutamist.

Samuti ei saa monitore kasutada talvel. Viimase poole aasta kogemusest targemana kavandame ladustamisalale täiendavalt paigaldada 22 masti otsa monteeritud kastmismonitori.

Uued seadmed on distantsjuhtimise ja elektriküttega ning töötavad ka talvel. Lisaks paigutatakse mahalaadimisseadme noolele aastaringselt kasutatav pihustite süsteem, mis vahetult laadimiskohas niisutab langevat sütt, vähendades sellega oluliselt tolmu teket. Selleks oleme sõlminud hankelepingu. Seadmete paigaldus ja rakendamine toimub plaani järgi juba juunis. Kuni süsteemide valmimiseni oleme korraldanud söevaalude täiendava kastmise käsitsi (selleks on rakendatud hulgaliselt lisatööjõudu). Ilma soojenedes oleme suutnud söetolmu levikut oluliselt paremini kontrollida.

Lähiajal on plaanis võtta kasutusele statsionaarne automaatne seirejaam välisõhu seisundi hindamiseks terminali territooriumil. Rajatav süsteem võimaldab reaalajas jälgida tolmusisaldust, et kontrollida tolmusaaste taset. Kokku oleme valmis investeerima üle 15 miljoni krooni täiendavatesse meetmetesse, mis peaksid muutma terminali tegevuse ümbruskonna jaoks sõbralikumaks. Palume vabandust kõigi ees, keda terminali tegevus on häirinud.

Autor: Jelena Põder