Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Algas Koidula piirijaama maade sundmüük
17 metsa- ja põllumaa omanikust jõudis Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kokkuleppele vaid neljaga, kes soostusid oma maa riigile müüma. RKASi kinnitusel pakuti omanikele maa eest turuväärtusest kõrgemat hinda - maa-ameti andmetel oli 2005. aastal keskmine metsamaa hind Põlvamaal 17 000 krooni hektar ja Värska vallas 35 000 krooni. RKAS pakkus lõpuks keskmiselt hektari eest 96 000 krooni, kõrgeim pakkumine oli 147 000 krooni.
"Kaubale saamise pakkumine on olnud meiepoolne hea tahe," viitas RKASi Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld sellele, et juba 2003. aastal kehtestatud detailplaneering ütleb selge sõnaga, et kinnistud osaliselt sundvõõrandatakse.
Kokkuleppele loodetakse jõuda selle aasta jooksul, et 2007. aastal saaks uue raudteejaama ehitusel kopa maasse lüüa. Kokku tuleb ühine keel leida 17 maaomanikuga 34 hektari osas ning esialgsete pakkumiste järgi oleks RKAS pidanud maa eest välja käima umbes 3,5 miljonit krooni. Leinfeld ei osanud eile öelda, kui palju maaomanikud riigilt tegelikult raha saavad, sest tõenäoliselt hinnatakse erakorralise hindamise käigus maad odavamaks.
"Me ei saa turuhinnast väga palju rohkem pakkuda, kuna meid hakatakse süüdistama riigi raha raiskamises," argumenteeris Leinfeld vastu väidetele, nagu pakuks RKAS maade eest liiga vähe raha, arvestamata, et raudteejaama ehitus võib ümberkaudsete maatükkide hindu tõsta.
Maaomanikud Aleks Kõiv ja Aare Kuus sundvõõrandamisega nõus ei ole, mõlemad on algusest peale riigilt asendusmaad tahtnud, mida aga pakutud ei ole.
"Praegu pakutakse mulle ligi 100 000 krooni hektari eest, aga selle eest ma ei saa enam kahetoalist korterit isegi Värskas osta, ammugi siis veel mujal maailmas," väljendas Kõiv, kellelt sundvõõrandatakse umbes 6 hektarit maad, oma nördimust.
"Algusest peale on öeldud, et kui nõus ei ole, siis niikuinii võtame. See on ju põhiseadusevastane," lausus Aare Kuus, kellelt sundvõõrandatakse 7 hektarit maad. "See on nagu Siberisse saatmine omal ajal."
Ei Kuus ega Kõiv ei näe raudteejaama ehitamises kasu - Kõiv peab ehitust raha raiskamiseks, Kuusi arvates suretab jaam kohaliku küla välja.
75aastaselt Maria Kuldnokalt tahab riik tagasi saada umbes hektari jagu maad ning kuigi naine on oma naabritega solidaarne ja iseseisvalt RKASiga tehingut sõlmima ei tõtta, tunnistab ta, et tema enda jõud maast üle ei käi. "Kui nad enam-vähem korralikku hinda maksavad, siis mul pole tollest kahju midagi," sõnas Kuldnokk, kellel kokku on praegu 17 hektarit maad, millest suur osa seisab niisama kasutamata.