Hiina presidendi riigivisiit algas eile Microsofti peamajast

Olulisemaid arutlusteemasid "menüüs" oli intellektuaalse omandi kaitse Hiinas, kus 90% arvutites kasutatavast tarkvarast on piraatvara. Ehkki tegemist on USA järel maailma suuruselt teise arvutituruga, on Hiina tarkvara müügilt maailmas alles 25. kohal.

Olukord on aga muutumas - märtsi lõpus kehtestas Hiina valitsus kohalikele arvutitootjatele nõude varustada kõik arvutid enne tehasest väljumist legaalse operatsioonisüsteemiga ning riigiasutustes üritatakse vältida piraatvara kasutamist.

Esmaspäeval teatas Hiina suurim arvutitootja Lenovo, mis mullu võttis üle IBMi arvutitootmise, et ostab tuleval aastal Microsoftilt Windowsi operatsioonisüsteeme 1,2 miljardi dollari väärtuses. Sama teeb rida teisi Hiina arvutitootjad, mis on Microsoftile suur võit - lokkava piraatluse tõttu sai maailma suurim tarkvaratootja mullu Hiinast vaid 1% käibest.

Hu Jintao kavasse kuulus Seattle'is ka Boeingu tehase külastus - firma on Hiinale suurim lennukite tarnija ning Hu visiidi eel USAsse saabunud äridelegatsioon sõlmis kokkuleppe veel 80 lennuki ostmiseks. Kokku sõlmiti äritehinguid enam kui 16 miljardi dollari väärtuses.

Homme kohtub Hu Jintao Valges Majas USA presidendi George W. Bushiga, kus riigivisiidile kohase ametliku banketi asemel ootab töine lõuna ja keerulised kõnelused. Bush on USA Kongressi tugeva surve all, kes tahaks karistada Hiinat väidetava valuutakursiga manipuleerimise ning ebaausa kaubanduspraktika eest, mis "varastab" ameeriklastelt tuhandeid töökohti.

Suurim pingekolle kahe riigi suhetes on Hiina suur ülejääk kaubavahetuses USAga, mis läinud aastal kerkis rekordilisele 202 miljardile dollarile ega näita kahanemise märke.

Kaubandusülejäägi peapõhjust näevad ameeriklased kunstlikult madalal hoitud valuutakursis, mis annab Hiina firmadele ebaausa konkurentsieelise. USA Kongressis on senaatorid algatanud eelnõu 27,5% trahvitollide kehtestamiseks kõigile Hiina kaupadele, kui Peking valuutapoliitikat ei muuda.

Hiina on küll huvitatud pingete maandamisest USAga, kuid Hu visiidist olulisi järeleandmisi ei oodata. Hiina keskpanga sõnul ei kannataks riigi majandus valuuta järsku tugevnemist välja. Ebastabiilsust kardab Hiina valitsus aga kõige rohkem. Samas mõjuksid USA võimalikud trahvitollid laastavalt Hiina ekspordile, mis on majanduse peamisi kasvumootoreid - esimeses kvartalis kasvas Hiina sisemajanduse koguprodukt mullusega võrreldes 10,2%. Nii tuleb Hiinal balansseerida kaubanduspartnerite nõudmiste ja oma majandushuvide vahel.

Ent ka USA ei saa esitada väga suuri nõudmisi. USA vajab Hiina toetust rea välispoliitiliste probleemide lahendamiseks, esmalt Iraani tuumaambitsioonid. Lisaks on Hiina Jaapani järel USA suurim võlausaldaja. "Kuidas sa ikka oma pankuri suhtes karm oled," tsiteeris agentuur Bloomberg senaator Hillary Clintonit.