Koduse remondi õnnetused kinni teadmatuses ja hoolimatuses

Liivi Tamm 19. aprill 2006, 00:00

Pahatihti jäetakse just koduses ehitustöös unarusse elementaarsed ohutusnõuded ja vigastused on kerged tulema.

Oluliseks kaitsevahendiks õnnetuste vastu on maskid, prillid ja visiirid. "Silm on keha osa, mida arstiteadus ei suuda taastada, äralõigatud sõrme oskab tänapäevane arstiteadus tagasi õmmelda," teab Tamrex Ohutuskeskuse müügiesindaja Arli Salm. "Tööd, kus on lenduvat sodi, eeldavad prillide või visiiri kasutamist. Visiire on nii võrgust kui ka pleksiklaasi laadsest polükarbonaadist. Viimaseid tasuks eelistada näiteks ketaslõikuriga töötades."

Ka renoveerimisfirma juhi Toomas Aasmaa sõnul tekib oht silmale teinekord sealt, kust kartagi ei oska: näiteks värvieemaldusvahenditega töötades. "Vaid pintslilt pritsinud väike piisake põhjustab raske põletuse," nendib ta.

Levinuim maskide tüüp on tolmumask, mida tuleb tavaliselt töö käigus vahetada, sest tolm ummistab filtri ja läbi maski hingamine muutub vaevaliseks. "Sageli ei torka visuaalsel vaatlusel silmagi, kuigi maski kasutus on juba raskendatud," sõnab Salm.

Kindlasti ei tohiks tolmumaski kasutada kemikaalide või värvidega töötades, arvates, et see hoiab kinni ka kahjulikud aurud.

Tegelikult kogunevad aurud pigem maski taha pääsemata sealt välja. Niisuguseks puhuks sobivad poolmaskid, millel on tavaliselt kahel pool filtrid, nina ja suu välisõhuga kokku ei puutu. Võib kasutada ka täismaski, mis katab ka silmad. "Maski juurde saab eraldi osta filtreid. Kui pole täpselt teada, mis tüüpi aurudega on tegu, tasub valida universaalfilter," soovitab Salm.

Ilma maskita on mürgitusnähud üsna kerged tekkima. Ka Tallinnas elav Siiri sai mürgituse pulverisaatorvärviga külmkappi värvides. "Töötasin rõdul ja seepärast ei osanud midagi kartagi," sõnab ta. "Aga ehk oli ka tuule suund vale ja puhus aurud minu suunas, töö tulemusel olin mitu päeva haiguslehel."

Müra vastu on vajalikud ka kõrvaklapid. "Pideval tööl saega ei tundu müra märkimisväärne, ent ajaga hakkab see mõjuma," selgitab Salm. "Pakutakse eri klassis kõrvaklappe, mis summutavad kõrgeid, keskmisi või ka madalamaid sagedusi. Madalamaid sagedusi summutavate kõrvaklappide puhul saab kõrvalseisja rääkimisest aimu vaid otsa vaadates."

Tavapärasemateks kaitsevahenditeks jäävad siiski kindad. Lihtsamad kaitsevad hõõrdumise vastu, olles sageli kaetud libisemist takistavate PVC-punktidega, kemikaalidega töötamiseks on nitriilkindad. "Kindad peavad ka parajad olema. Trelli või puuriga töötades teevad lopendavad kindad asja vaid hullemaks," sõnab Aasmaa.

Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare kinnitab, et ehitusalal juhtub kõige sagedamini õnnetusi puiduga seotud aladel, samuti keemiatööstuses. "Üldehituses on suurimaid probleeme kukkumised," kinnitab Vare. "Kukkumisi on ka samalt tasapinnalt. Ent klassika on siiski kõrgustest kukkumine, siis, kui jäetakse ära vajalikud ohutusmeetmed: puudub piire, ohutusvöö, kiiver."

Eesti eripäraks on ka noortega juhtunud tööõnnetuste suur hulk: kui Soome statistika kohaselt on enamik õnnetuse ohvritest 45aastased või vanemad, siis Eestis on suurimaks riskigrupiks 20-24aastased noored, järgneb 25-30aastaste vanusegrupp. "Ja nii on see juba mitu aastat," sõnab Vare. "Tihti on asi lihtsalt hoolimatuses ja suhtumises. Tööandjagi ei jõua alati ehitusmehe kõrval seista ja lõputult kontrollida. Nii jäetakse kaitsevahendid ära, arvates, et ilma on mugavam."

Renoveerimisfirma omanik Toomas Aasmaa kinnitab, et renoveerimisel on töölõike, kus kaitsevahendite kasutamata jätmist ei saa mingil juhul õigustada.

"Kui silma pritsib värvieemaldi, mis sulataks minutiga mitu värvikihti, võib ette kujutada, mis juhtuks. Teatud töödel tuleb kategooriliselt nõuda prillide, maski ja respiraatori kasutamist, ka fassaadi värvimistöödel ei tohi turvavööd unustada." Aasmaa kinnitusel on siiski siiani probleemiks suhtumine tööohutusse. "On kahte tüüpi töötajaid. Neid, kes mõistavad, mida ja miks enda kaitsmiseks vaja ette võtta ja neid, kes soovitusi kuulda ei taha võtta ja pigem justkui protestiks kaitsevahendid sobival võimalusel eemale viskavad," kirjeldab ta.

Ka K-rautakesko tööriistaosakonna müüja Maarius Truuts kinnitas, et ka kliendid jagunevad seinast seina: "On neid, kes ketaslõikurit ilma prillideta kätte ei võta, mõnel on olnud ka eelnevaid intsidente, aga on ka neid, kes töötavad, nägu sädemeid täis, ja pigistavad igasuguse tööohutuse ees silma kinni."

Tema kinnitusel ostetakse kauplusest kõige enam koju kindaid ning respiraatoreid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:55
Otsi:

Ava täpsem otsing