Järvamaa ettevõtete TOP

Enne Konesko tulemist Koerusse müüdi alevis kortereid ühe krooni eest, täna on hinnad sadu tuhandeid kordi kõrgemad.

Elektrimootoreid, metallidetaile ja elektrilise komponente valmistav Konesko AS alustas rendipinnal oma tegevust 1992. aastal Tallinnas, töötajaid oli siis kaheksa.

1997. aastal oli firma valikute ees: jätkata Tallinnas või otsida tootmiseks sobilikum paik mujalt Eestist.

Kuna Koerus oli pankrotivarana müügis autoremonditehas vajalike ruumidega, otsustaski Konesko selles osta.

"Otsust mõjutas kindlasti ka vajaliku tööjõu olemasolu," sõnas firma juhataja ning üks omanikke Mart Hirtentreu.

Täna töötab firmas kokku 365 inimest, kellest 80 on hõivatud Põltsamaal asuvas tehases.

Tervelt 24% Koeru elanikest leiab tööd just Koneskos.

Kõnekas on ka fakt, et enne firma saabumist alevikku müüdi seal kortereid krooni eest ning sisuliselt oli alanud inimeste äravool. Kuid kus on tootmine, sinna tuleb ka muu ettevõtlus järgi.

"Püüame maksimaalselt kohalikke ettevõtmisse kaasata, eriti noori, kes lõpetavad keskkooli, käivad ülikoolis ära ning tulevad tagasi. Selliseid näiteid on meil juba võtta," lausus Hirtentreu.

Hetkel töö vähesuse üle ettevõte kurta ei saa. Päevas lahkub DHLi vahendusel firmast keskmiselt 2400 elektrimootorit ning juhtimiskilpi.

Osa toodangust lähetatakse otse sihtturgudele, ülejäänud tarnitakse esialgu Soome, kust lõpptoodang üle maailma laiali veetakse.

Põhilised sihturud on firmal vägevad: Prantsusmaa, USA, Jaapan ning Hiina.

Järgmiseks sammuks loeb Hirtentreu kalli allhanke toomise Soomest, Rootsist ning Taanist Eestisse, nii kasvaksid mahud ja marginaalid veelgi. Lisaks soovitakse suurendada kliendibaasi.

Kindlust annab firmale seegi, et ettevõtte üks omanikke on Soome firma KCI Konecranes, kellele alguses tehti allhanketöid, kuid nüüdseks ollakse lepinguline valmistaja.

Toodangust lõviosa lähebki KCI Konecranesile.

Lisatööjõu kasutamise asemel plaanib ettevõte tulevikus rohkem tähelepanu pöörata tehnoloogia arendamisele, mis aitab vähendada massitööjõudu.

46% ettevõttest kuulub firma juhatajale Mart Hirtentreule.

Mäos tehnokülas baseeruv alumiiniumist ning puidust aknaid ja uksi tootev Viking Window AS loodab eelmise aasta kiirele kasvule jätku ka tänavu.

"Eelmisse aastasse hüppasime käibelt 95 miljonilt 153 miljoni kroonini. Tänavu loodame teha vähemalt sama hea tulemuse," sõnas ettevõtte tegevjuht Toomas Agasild.

Hetkel on firmal tootmispinda 9000 m". Kuigi ettevõte on tootmispinda pidevalt suurendanud, kipub kiire arengu tõttu ikkagi kitsaks jääma.

Viking Window peamisteks sihturgudeks on Taani, Rootsi, Norra, Island, Soome ning Jaapan. Lähitulevikus ootab firmat ees senisest suurem tootmise automatiseerimise protsess, mis tingitud eelkõige Eestis nappivast oskustööjõust. Samuti loodab firma senisest enam rõhuda koostööle ametikoolidega.

Miks Kesk- ja Lääne-Euroopasse firma ei ekspordi?

"Kui lihtsalt põhjendada, siis meie sihtturuks on nn suurte tuultega riigid, kus aknad peavad tõrjuma horisontaalvett," lausus Agasild.

Häid sõnu jätkub Agasillal ka Paide vallavalitsusele, kes tema sõnul on viimastel aastatel tublisti asjaajamist lihtsustanud ning teeb kõik selleks, et valda lisanduks uusi firmasid.

Ehitussektori kiire kasv pole puutumata jätnud ka Järvamaa ehitusfirmasid. Kuigi ehitusfirmad pole enam ammu paiksed, üllatas ASi Paide MEK juhatajat Olev Saksniitu eelkõige suur Järvamaa osa ehitusprojektides.

"Rõõmu teeb, et 60% käibest tuli kohalikelt objektidelt. Ehk on see märk sellest, et maakond hakkab taas ennast leidma," kommenteeris Saksniit olukorda.

Lähima aja suurimaks eesmärgiks on firmal plaanis Paidesse välja ehitada metallitööstus, mis täiendaks senist põhitegevusala, pakkudes ühtlasi ka väga häid kasvuväljavaateid.

Sarnaselt Viking Window'ga teeb ka Paide MEK koostööd kohaliku ametikooliga leidmaks töökäsi.

"Suviti on praktikantide arv ulatunud meil isegi kuni neljakümneni. Otse ametikoolist tulnut ei saa veel spetsialistiks pidada. Alguses oleme neil lasknud õppida meistrite kõrval, harjutame neid praktikaga, et hiljem võiks juba ise olulisemaid ehitustöid teha," lausus Saksniit.

Kui teistes maakondades leidub gaselle erinevatest ettevõtlusvaldkondadest, siis Järvamaal on enamik gaselle rohkem või vähem seotud ehitusektoriga - üheksast gasellist viis on hõivatud antud sektoris.

Kokku on gasellifirmasid Järvamaal üheksa.

Et jäätmekäitlus on tuleviku ala, kinnitab Järvamaa ettevõtetest Väätsa Prügila, kes ainsana maakonnafirmadest suutis murda gasellifirmade esisaja hulka. Eeskuju pole firmal vaja kaugelt otsida, sama tee on läbi käinud ka tänavune TOPi võitja Konesko AS.

2000. aastal tegutsemist alustanud prügila areng on olnud kiire, viie aastaga on kasvatud jäätmekäitluskeskuseks. Seda kinnitab fakt, et veerand prügilasse toodud jäätmetest leidis pärast lisaväärtuse andmist taas tee prügila väravast välja.

Lisaks Väätsa Prügilale ei ole ehituses hõivatud toiduainetööstusega tegelev Meveda OÜ, Järva Autokool ning transpordifirma Trevor OÜ.

Põhjus, miks on maakonnas palju ehitusgaselle, peitub soodsas asukohas ning ehitussektori kiires kasvus. Kesk- Eesti firmadel on sisuliselt igasse nurka Eestis sada kilomeetrit,

Gasellide üldarvult on Järvamaa osa tagasihoidlik.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad. Koond TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.??

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes 2004. aastaga, 2005. aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.