Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Virtualiseerimine tuleb läbi mõelda
Rohkem kui töötajate arvust sõltub virtualiseerimise kasulikkus sellest, kui suur on ettevõtte serveriruum ja kui palju ning mis tüüpi rakendusi seal kasutatakse.
Virtualiseerimistarkvaral on kaks põhilist lähenemist ja vastavalt ka kasutusvaldkonda: serveriruumi kulude kokkuhoidmine ning tarkvara testimine kontrollitud olukorras. Kui ühe serveri peal jooksutada ühte rakendust, siis võib esineda ressursi raiskamist.
Mida rohkem servereid, seda rohkem tuleb jahutusele tähelepanu pöörata ja seda suurem on ka elektri ning hooldamise kulu. Ilmselt on esimene pluss virtualiseerimise juures kulude kokkuhoid. Samas võib säästlikkus alles ilmneda ligi 15 ja enama serveri asendamisel ühe mitmerakenduslikuga.
"Ega virtualiseerimine kusagilt ressursse juurde tekita, see lihtsalt võimaldab efektiivselt olemasolevat riistvara ära kasutada ja enne virtualiseerimist tuleb kindlasti analüüsida, kas see on tulus," kommenteeris IT Grupi süsteemikonsultant Andre Visse.
Majutava operatsioonisüsteemita virtualiseerimislahendus on kindlasti efektiivsem serveri jaoks, kuna majutav operatsioonisüsteem kulutaks lisaressursse. Näiteks VMware Serveri tarkvara versioonid pakuvad ka võimalust ilma majutava operatsioonisüsteemita jooksutada suurt arvu erinevaid operatsioonisüsteeme ühel võimekal serveril ning neid kaughalduskonsooli abil kergelt hallata ning vajadusel taastada.
Teine kasutusvaldkond, kus virtualiseerimistarkvara ära tasub, on tarkvara testimine. Põhiline eelis siis võimalus kiiresti problemaatilist operatsioonisüsteemi taastada. Selle suuna jaoks kasutatakse põhiliselt tarkvara, mis jookseb peremeesoperatsioonisüsteemi peal.
Selleks sobiv on näiteks VMware Workstation, mida saab kasutada nii Linuxil kui ka Windowsil. Ka Microsoft pakub selle jaoks kaht erinevat operatsioonisüsteemile paigaldatavat tarkvara: Microsoft Virtual PC 2004, mida saab paigutada Windows XP, Windows 2000 ja Windows 2003 serveri peale ja tasuta saadav Virtual Server 2005 R2, mis jookseb Windows 2003 Serveri ning mitte-kriitiliste lahenduste korral ka Windows XP peal. Virtual Server 2005 R2 lubab ka virtuaalset Linuxi masinat luua.
Mõlemad tarkvarad on mõeldud eelkõige testimiseks. "Virtual PC 2004 ei toeta otseselt serveritoodete installeerimist, kuigi isiklik kogemus näitab, et see on täiesti võimalik ning töötab suurepäraselt, ja on ka ettevõtteid, kus Virtual Serveri peal käivad ka ärilised rakendused," nentis Microsoft Eesti konsultant Leivo Sepp.