Lugeja tellib meie lood

ÄRIPÄEV TEEB TELLIMUSLUGUSID, ahastas "kopsiku" nimeline tegelane Delfis uudise peale, et ärimees Oleg Gross lubab Äripäeva ümbrikupalga süüdistuse pärast kohtusse kaevata. Ent "kopsikul" on absoluutselt õigus - Äripäev teebki eranditult ja ainult tellimuslugusid. Lisan vaid, et Äripäeva lugude ainuke tellija, meie kunde ja klient on lugeja, sealhulgas ka "kopsik".

IBM Eesti juht Valdo Randpere kirjutas mõni päev tagasi Äripäevas, et Eesti ajakirjandus on hambutu võrreldes Rootsi meediaga. See on ka üks põhjus, miks Eestis veel lokkab kordades suurem korruptsioon, varimajandus, käsi-peseb-kätt-tehingud.

Randperel on õigus, ja ei ole ka. Ühest küljest tõesti: suur osa Eesti meediast on aastaid tegelenud pigem oma tegevuse ökonomiseerimisega, tulude ja kasumiga kui ajakirjandusliku sisu/kvaliteedi tõstmisega.

Ent teisest küljest, ajakirjandus on ühiskonna peegel ja töö tehakse paljuski tellija materjalist. Küllap on siis inimeste, sh ajakirjanike tolerantsi piirid oluliselt kaugemal kui näiteks rootslastel. Kui Rootsis astub minister tagasi seetõttu, et ostis riigi krediitkaardiga sukkpükse, siis Eestis ma pole kindel, kas lugeja selle peale kulmugi kergitaks. Ja kui lugejale see korda ei lähe, siis pole ka poliitikul survet tagasi astuda.

Ent ajad muutuvad. Veel kümme aastat tagasi oli igal endast lugupidaval ärimehel offshore-firma ja ümbrikupalka maksid ka mõned meediafirmad ise. Täna on offshore'id out, nagu hakkab ümber saama ümbrikupalga aeg. Pean kõike seda paljuski ka ajakirjanduse teeneks. Altkäemaksu paljastamine äriregistris, Viktor Kaasiku ebaeetilised maatehingud, Hanschmidti ja Keila-Joa juhtumid, Grossi eksperiment on lugejate arusaamu eetikast mõjutanud. Ajalehed on üha enam panustamas sisu kvaliteedile, uurivale ajakirjandusele. Seda nõuab, vähemalt mulle tundub, lugude ainus tellija, lugeja.