Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiate hinnaliikumist raske mõista

    Tallinna börsil noteeritud aktsiate hinnaliikumisi jälgides jääb sageli mõistmatuks, miks üks või teine aktsia üles või alla liigub. Viimastel kuudel on enim õlakehitusi tekitanud Tallinki aktsia. Vaatamata pidevalt edastatud positiivsetele uudistele on Tallinki aktsia hind järjest langenud.
    Võrreldes Tallinki aktsia hinnaliikumisi teiste börsil noteeritud aktsiate hinnaga ning kõrvutades neid ettevõtete puhaskasumi marginaaliga, tekib minul kui kõrvalseisjal vägisi tunne, et investorid ei tea, mis börsiettevõtetega tegelikult toimub.
    Pigem on aktsia hinna taga mängus rohkesti ootusi. Näiteks kui Baltika marginaal kasvab, siis nähakse selles ettevõtte pidevat laienemist. Telekomi puhul on aga selge, et ettevõtte omanikud ei lase tal väljapoole Eestit kuhugi laieneda. Pigem on ime, et Eesti Telekom on siiani nii hästi hakkama saanud.
    Samas on Telekomil läinud väga hästi - kasum on järjest kopsakam ning ka dividendid on Tallinna börsi suurimad?
    Telekomi äri tähendab seda, et vaja on hästi palju kapitali. Tüüpiline näide on võrrelda hüdro- ja soojuselektrijaama, mis mõlemad müüvad samas koguses elektrit. Kui hüdroelektrijaamal moodustab põhiosa kulutustest amortisatsioon, siis soojuselektrijaamal süsi või nafta, mida ahjudes põletatakse. Ja nii paistabki, et ühel on kasumimarginaal parem kui teisel.
    Ma ei saa ikkagi aru investorite käitumisest. Kui vaadata lisaks puhaskasumi marginaalile muidki näitajaid, avaneb enam-vähem samasugune pilt - ühed aktsiad on selgelt ülehinnatud ja teised alahinnatud.
    Ennekõike on oluline ikkagi kapitali tootlus. Millise marginaaliga see saadakse, polegi nii tähtis. Lisaks mõjutavad Eesti turgu välisraha tulekud ja minekud.
    Te siis ei jaga seisukohta, et investorid ei tea, kui palju üks või teine aktsia tegelikult võiks väärt olla?
    Ma ei usu seda.
    Aga võtame Tallinna Kaubamaja - kasumimarginaal on seal stabiilselt madal, aga aktsia hind on kerkinud hüppeliselt?
    Küsimus on ikkagi selles, mida selle tõusu taga nähakse. Tallinna Kaubamaja puhul nähakse ilmselt inimeste ostujõu pidevat kasvu ja ettevõtte laienemist.
    Tallinki puhul saab ju ka rääkida pidevast laienemisest, seda enam äärmiselt mastaapsest, kui meenutada näiteks kolme suure laeva ostu Kreeka reederifirmalt ning oma uute laevade valmimist. Lisandunud on Riia-Stockholmi laevaliin ja kohe lisandumas Eesti-Saksa liin. Rääkimata osalemisest Silja Line'i varade enampakkumisel. Kas investorid siis seda kasvu ei märka?
    Eks siin taga on paljuräägitud nõudmise ja pakkumise vahekord. Tegelikult ma arvan, et Tallinki aktsia peaks justkui tõusma. Ettevõttel ju potentsiaali on, aga miskipärast see hinnas ei väljendu.
    Ehk kardetakse seda, et Tallink end lõhki investeerib. Ettevõtte põhivara kasv on ju muljetavaldav?
    Ei oska öelda. Võib-olla vanad aktsionärid, kes oma osalusi müüvad, tõepoolest pelgavad seda.
    Kõige vanemad aktsionärid, kes seotud Tallinki juhtidega, on vastupidi oma osalust suurendanud. Kui võtta kokku juhtidele ja nende sõpruskonnale kuuluvad aktsiaosalused, siis need hakkavad lähenema 50 protsendile.
    Need on selgelt erinevad rollid. Esimesel juhul on tegu inimestega, kelle käed on ettevõttes sees. Teisel juhul aga investoritega, kes ettevõtte arengut kõrvalt vaatavad. Ja see sõltub juba iga inimese närvikavast, kas ta teeb müügiotsuse või jääb hinge kinni pidades ooteseisundisse.
    Tallinki majandustulemused on ju aastatagusega võrreldes isegi paranenud?
    Ma olen Teiega nõus, et numbreid uurides võiks küll eeldada paremat aktsia hinda. Ju on ka neid hirme, et kui palju inimesed ikka rohkem laevaga sõidavad.
    Baltika laienemise taga on valdavalt müügivõrgu laienemine, Tallinki laienemise taga on pidev investeerimine varasse. Tallinki aktsia varaline kate järjest kasvab, aga turg ei reageeri. Baltika rendib uusi müügipindu ja hind aina kasvab. Kas siin on loogikat?
    Võib-olla see ongi hea bisnis. Teenid rasket raha, aga ei pea raskesse rauda investeerima. Tallinki kasutatav strateegia ei ole kindlasti sajaprotsendiliselt garanteeritud võit. Järjest uute laevade ostmine ei anna ju automaatselt mingit kasumigarantiid.
    Tallinki areng aastate lõikes on samas läinud pidevas tõusujoones, Baltikal on aga olnud tõsiseid kriise.
    Turg käitub adekvaatselt suures plaanis. Kui eksitakse, siis detailides. Tallinkile mõeldes võib aga öelda, et oma riskid on selles äris kindlasti olemas. Kuid samamoodi võib riske leida ka kõigi teiste puhul. Ilmselt on need Tallinki puhul suuremad kui teistel. Eks tulevik näitab, kas turu reageeringud on olnud adekvaatsed. Pikas plaanis on aga turu reageering kindlasti õige.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tesla halbadele tulemusele vaatamata lõpetasid USA indeksid tugevalt rohelises
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.