Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiate hinnaliikumist raske mõista
Tallinna börsil noteeritud aktsiate hinnaliikumisi jälgides jääb sageli mõistmatuks, miks üks või teine aktsia üles või alla liigub. Viimastel kuudel on enim õlakehitusi tekitanud Tallinki aktsia. Vaatamata pidevalt edastatud positiivsetele uudistele on Tallinki aktsia hind järjest langenud.
Võrreldes Tallinki aktsia hinnaliikumisi teiste börsil noteeritud aktsiate hinnaga ning kõrvutades neid ettevõtete puhaskasumi marginaaliga, tekib minul kui kõrvalseisjal vägisi tunne, et investorid ei tea, mis börsiettevõtetega tegelikult toimub.
Pigem on aktsia hinna taga mängus rohkesti ootusi. Näiteks kui Baltika marginaal kasvab, siis nähakse selles ettevõtte pidevat laienemist. Telekomi puhul on aga selge, et ettevõtte omanikud ei lase tal väljapoole Eestit kuhugi laieneda. Pigem on ime, et Eesti Telekom on siiani nii hästi hakkama saanud.
Samas on Telekomil läinud väga hästi - kasum on järjest kopsakam ning ka dividendid on Tallinna börsi suurimad?
Telekomi äri tähendab seda, et vaja on hästi palju kapitali. Tüüpiline näide on võrrelda hüdro- ja soojuselektrijaama, mis mõlemad müüvad samas koguses elektrit. Kui hüdroelektrijaamal moodustab põhiosa kulutustest amortisatsioon, siis soojuselektrijaamal süsi või nafta, mida ahjudes põletatakse. Ja nii paistabki, et ühel on kasumimarginaal parem kui teisel.
Ma ei saa ikkagi aru investorite käitumisest. Kui vaadata lisaks puhaskasumi marginaalile muidki näitajaid, avaneb enam-vähem samasugune pilt - ühed aktsiad on selgelt ülehinnatud ja teised alahinnatud.
Ennekõike on oluline ikkagi kapitali tootlus. Millise marginaaliga see saadakse, polegi nii tähtis. Lisaks mõjutavad Eesti turgu välisraha tulekud ja minekud.
Te siis ei jaga seisukohta, et investorid ei tea, kui palju üks või teine aktsia tegelikult võiks väärt olla?
Ma ei usu seda.
Aga võtame Tallinna Kaubamaja - kasumimarginaal on seal stabiilselt madal, aga aktsia hind on kerkinud hüppeliselt?
Küsimus on ikkagi selles, mida selle tõusu taga nähakse. Tallinna Kaubamaja puhul nähakse ilmselt inimeste ostujõu pidevat kasvu ja ettevõtte laienemist.
Tallinki puhul saab ju ka rääkida pidevast laienemisest, seda enam äärmiselt mastaapsest, kui meenutada näiteks kolme suure laeva ostu Kreeka reederifirmalt ning oma uute laevade valmimist. Lisandunud on Riia-Stockholmi laevaliin ja kohe lisandumas Eesti-Saksa liin. Rääkimata osalemisest Silja Line'i varade enampakkumisel. Kas investorid siis seda kasvu ei märka?
Eks siin taga on paljuräägitud nõudmise ja pakkumise vahekord. Tegelikult ma arvan, et Tallinki aktsia peaks justkui tõusma. Ettevõttel ju potentsiaali on, aga miskipärast see hinnas ei väljendu.
Ehk kardetakse seda, et Tallink end lõhki investeerib. Ettevõtte põhivara kasv on ju muljetavaldav?
Ei oska öelda. Võib-olla vanad aktsionärid, kes oma osalusi müüvad, tõepoolest pelgavad seda.
Kõige vanemad aktsionärid, kes seotud Tallinki juhtidega, on vastupidi oma osalust suurendanud. Kui võtta kokku juhtidele ja nende sõpruskonnale kuuluvad aktsiaosalused, siis need hakkavad lähenema 50 protsendile.
Need on selgelt erinevad rollid. Esimesel juhul on tegu inimestega, kelle käed on ettevõttes sees. Teisel juhul aga investoritega, kes ettevõtte arengut kõrvalt vaatavad. Ja see sõltub juba iga inimese närvikavast, kas ta teeb müügiotsuse või jääb hinge kinni pidades ooteseisundisse.
Tallinki majandustulemused on ju aastatagusega võrreldes isegi paranenud?
Ma olen Teiega nõus, et numbreid uurides võiks küll eeldada paremat aktsia hinda. Ju on ka neid hirme, et kui palju inimesed ikka rohkem laevaga sõidavad.
Baltika laienemise taga on valdavalt müügivõrgu laienemine, Tallinki laienemise taga on pidev investeerimine varasse. Tallinki aktsia varaline kate järjest kasvab, aga turg ei reageeri. Baltika rendib uusi müügipindu ja hind aina kasvab. Kas siin on loogikat?
Võib-olla see ongi hea bisnis. Teenid rasket raha, aga ei pea raskesse rauda investeerima. Tallinki kasutatav strateegia ei ole kindlasti sajaprotsendiliselt garanteeritud võit. Järjest uute laevade ostmine ei anna ju automaatselt mingit kasumigarantiid.
Tallinki areng aastate lõikes on samas läinud pidevas tõusujoones, Baltikal on aga olnud tõsiseid kriise.
Turg käitub adekvaatselt suures plaanis. Kui eksitakse, siis detailides. Tallinkile mõeldes võib aga öelda, et oma riskid on selles äris kindlasti olemas. Kuid samamoodi võib riske leida ka kõigi teiste puhul. Ilmselt on need Tallinki puhul suuremad kui teistel. Eks tulevik näitab, kas turu reageeringud on olnud adekvaatsed. Pikas plaanis on aga turu reageering kindlasti õige.