Juhtide õpitud abitus süveneb

Psühholoog Mare Teichmann on värskete tulemuste pärast mures.

1997. aasta uuring näitas Eesti juhtidel õpitud abituse ehk välise kontrollikeskme kõrget taset - nad ei usu, et suudavad ise enda ümbrust kontrollida.

"Arvasin kümme aastat tagasi, et see on postsovetlik nähtus, mis aja jooksul üle läheb. Kuid kurvastav on, et vahepealse perioodi käigus pole olukord paranenud," muretseb Teichmann.

Teichmanni hakkas huvitama, kas sama suhtumist kohtab peale juhtide ka teiste ametite esindajatel, ja ta viis läbi samalaadse uuringu ka inseneride hulgas.

"Seal ilmnes aga ootamatult hoopis vastupidine olukord - insenerid tunnevad erinevalt juhtidest, et nad saavad ise oma tööd korraldada ja saavad tulemust mõjutada - neid iseloomustas kõrge sisemine kontrollikese," tööb Teichmann näite teiselt erialalt.

Väline kontollikese väljendub eelkõige suhtumises - arvatakse, et teised on süüdi, olgu see siis hea või halb sündmus. Kui midagi läheb hästi, siis usutakse, et lihtsalt vedas. Inimene jääb lootma teiste abile, kuigi tegelikult tuleks ka ise hästi toime.

Halvas tulemuses aga kipuvad välise kontrollikeskmega juhid süüdistama ülemust või kehvi töötajaid. Endalt ei küsita: aga kus mina sel ajal olin? Mida mina teha sain? Milline oli minu roll?

Samas näitab uuring üllatuslikud, et Eesti juhid on oma tööga rahul - nad tunnistasid, et neile meeldib juhtida. Selles on nad eespool ka USA ja Lääne-Eurooa riikidest. Samas pole nad aga rahul oma töö organiseerimisega, kuid ei oska ise seda ka muuta. Pigem oodatakse, et keegi teine tuleks ja asja ära teeks.

Siit tuleb välja huvitav vastuolu, et juhtidele meeldib juhtida, kuid nad ei suuda või ei oska oma igapäevatööd organiseerida - ei suudeta ise oma ümbrust mõjutada.

Mare Teichmanni arvates ei ole selle põhjus viimasel ajal leviv kaasav juhtimine, kus juht püüab võimalikult palju töötajate arvamust ja soove arvestada. Eestis on siiski valdavalt autokraatlik juhtimisstiil, samas ei tunneta autokraatlikud juhid, et kontrollivad oma tegevust.

Demokraatlik juhtimine ei tähenda aga seda, et juht saab kogu vastutuse enda õlgadelt ära anda. "Pigem tuleks enam õppida kuulama ja küsima töötajate arvamust, kuigi lõppotsuse peab siiski iga juht ise tegema - seda ei saa töötajatele delegeerida," arvab Teichmann. "Kindlasti on aga lihtsam otsustada ja ka otsust täide viia, kui teatakse võimalikult palju infot ja töötajate hoiakuid."

Psühholoogid on kindlaks teinud, et sisemine või väline kontollikese ei ole kaasasündinud omadus, vaid pigem kujuneb välja elu käigus. Seega ei saa juhtide abitust keskkonda kontrollida põhjendada ka ühiskonnaga või koolisüsteemiga - siis oleks ka Eesti inseneride mõtlemine sellest mõjutatud.

Kuna juhid on omandanud välise kontrollikeskme pigem töö käigus, on neil endal võimalik seda suhtumist ka muuta.

"Tegemist on pigem mõtteviisiga, mida igaüks saab tahtmise juures muuta. Kui suudetakse suitsetamist maha jätta, siis suudetakse ka mõtlemisharjumusi muuta. Peab olema lihtsalt tahtmine kontroll oma elu üle võimalikult palju enda kätte haarata ega lasta teistel selle üle otsustada," soovitab Teichmann.q