Rannas ehitatakse uusi maju

Sel aastal kerkib ranna piirkonda hulk uusi kortermaju, mis võimaldab neid rohkem külaliskorteritena kasutada. "Sageli ostab korteri mõne teise linna elanik puhkekorteriks või ärilisel eesmärgil see välja üürida," ütleb LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Eramute pakkumist samahästi kui pole, seega tuleb leppida korteritega.

Veidi kergem on maja või korterit leida pisut eemal rannarajoonist, sest seal on ka amortiseerunud maju, mille renoveerimiseks omanikel raha napib. "Kindlasti tuleb siinkohal arvestada ka miljööd, et need uued majad sinna ka sobiks," selgitab Saksing.

Ammende Villa kõrval Seedri tänaval on alustatud pansionaattüüpi korterelamu ehitamist, mis valmib aasta pärast. "Seal on näiteks portjeeteenus. Täpsem nimistu sõltub omanikest," räägib Saksing.

Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ juhataja Peeter Priski sõnul jälgitakse Pärnu kinnisvaraturul Tallinna ja Harjumaa turul toimuvaid muutusi, küll oma iseärasustega. Olulisest hinnalangusest Priski sõnul rääkida ei saa. Nõutuimad on kuni 2toalised korterid võimalikult merele lähedal. "Muidugi enamik kortereid ei oma merevaadet, aga siin mõjub mere lähedus psühholoogiliselt," räägib Prisk. Rannarajoonis asuvate tippkorterite hinnad on võrreldavad Tallinna korterite hindadega, küündides kuni 45 000 kr/m2. Keskmised rannapiirkonna korterite hinnad on siiski ca 36 000 kr/m2.

Uus Maa Kinnisvarabüroo Pärnu büroo peamaakleri Peeter Sepa sõnul on rannarajoonis hetkel pakkuda kolm-neli maja. Valdav osa neist on hoonestatud nõukogude ajal, mille puhul võib küsitavusi tekitada hoone ehituskvaliteet. "Seetõttu tarbija eelistab osta pigem uue korteri või elamukrundi linnast väljas. See võimaldab luua oma nõuetele vastava elamise," ütleb Sepp. Vanade eramute lammutamine või remont võib osutuda väga keerukaks ja kulukas.

Sepa sõnul liigub trend rannarajoonis selle poole, et vanema ehitise ostja on nõus arendaja sooviga lammutada vana ja arendada juba kõikidele nõuetele vastav uus ehitis või see täielikult renoveerida.

Huvi Pärnu linna ääres asuvate kruntide vastu on jätkuvalt suur. Krunt leiab uue omaniku paari kuuga.

Pärnu lähiümbrusesse on valmimas uuselamurajoone. tulemas on ligi 400 krunti. Keskmine krunt jääb vahemikku 1200-2000 m2.

Krundi ostmisel valitakse järjest enam sobivamat asukohta, eelkõige infrastruktuurist lähtuvalt. Ei soetata krunte puhtalt emotsioonide ajendil, nagu toimus eelmise aasta lõpul korteriturul. PMC Kinnisvara juhataja Maarja Uibometsa sõnul ei ehitata enam tühjale põllule, vaid soovitakse kõikide kommunikatsioonidega uuselamurajoone.

Pärnu elanik Tiina Kalda otsustas eelmisel aastal maha müüa oma rannarajoonis asuva korteri ja kolida linnast välja Lepatriinu elamurajooni. Sobiva uue kodu leidmiseks kulus paar kuud. Kindlad nõudmised uuele elukohale olid linnalähedus, rahulik keskkond ning võimalus oma kaks koera vabalt õue jooksma lubada. Mai kuus sissekolimiseks valmis uus kodu on üks osa nelja korteriga ühekorruselisest majast. "Ehk on see linnaelu mind ära tüüdanud. Uues kohas on rahulik ja ka autosõiduks linna kuluvad vaid loetud minutid," selgitab Kalda.

Erinevalt Tallinna lähipiirkondadest on Pärnu ümbruses uuselamurajoonid nõutud kuni 10 km raadiuses. Kruntide suurused jäävad vahemikku 1000-2000 m2, sest see on nõutuim suurus ja ka kõige praktilisem, kui ei soovita kuigi palju aiatöödega tegeleda.

Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ juhataja Peeter Priski sõnul on linna lähedale maale kolivad inimesed enamasti Pärnu elanikud, kel on tekkinud võimalus eramu soetada. Tema sõnul on maksimaalne elamu kaugus linnast 15 km.

"On ka linna tagasi tulijaid, kes pettuvad eramus," nendib Prisk. Kõrgete ehitushindade tõttu, on mõnel puhul üritatud maja ehitamisel olla kokkuhoidlikud ning siis on tulemuseks pettumus.

Lähiaastatel kerkib Pärnu Kontserdimaja lähinaabrusesse kolm uut ärihoonet, milles pakutakse ka büroopindu.

Müügipakkumiseni on jõudnud ka Hommiku 4 krundile ehitatava ärihoone büroopinnad. Ehitatava Aida 5 äri- ja eluhoone büroopinnad on kuulu järgi juba soovijad leidnud, kuigi objekti ei ole avalikult müügiks ega rendiks veel pakutud. Pärnu büroopiirkondade puhul saab rääkida vaid kesklinnast ja Papiniidu ristmiku piirkonnast. Ülejäänud büroopinnad paiknevad ettevõtete omakasutuses olevates hoonetes, tootmis- või laohoonetega koos.

Pärnus asub hinnanguliselt 30 000 m2 büroopinda, millest umbes 4000 m2 lisandus kesklinna aastatel 1998-1999 uusehitiste näol. Täismahus büroohooneid ei ole järgnevatel aastatel ehitatud, vaid üksikud büroopinnad.

Seoses pindade lisandumisega on eeldatav ka mõningane muutus turusituatsioonis. Kuna uue büroopinna soovijad on valdavalt Pärnus pikemaajaliselt tegutsenud ettevõtted, siis vabaneb nende senise kasutuse arvel keskmises või paremas seisukorras pinda. Seeläbi saab kaetud mingi osa rahuldamata üüripinna nõudlusest.

Hetke büroopindade turgu iseloomustab nõudluse kasv ja pakkumise defitsiit.

Piiratud pakkumise tõttu on suurenenud vähesel määral ka pindade üürimäärad. Kuna arvestatavat vakantsust ja kvaliteetpinna pakkumist ei eksisteeri, ei ole turu tegelik maksevõime ka teada.