Vähem juttu, rohkem tegusid, Reformierakond!

Eelmisel nädalal tegi Reformierakond avalikuks oma majanduspoliitika põhiteesid 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Muuhulgas soovib erakond langetada üksikisiku tulumaksu 12%-le, teha võimalikuks õigusvõimelise ettevõtte asutamine kahe tunniga ja muuta eraisikute väärtpaberitulu maksustamist.

Äripäeva meelest on Reformierakonna ideed kiiduväärsed, aga nendega ei pea ootama järgmiste valimisteni, vaid neil tuleb hakata teostama kohe.

Reformierakond unustab, et pole mitte opositsioonis, vaid praegu võimul, nende käes on lisaks peaministrikohale ka justiitsministri portfell. Seega ei peaks need suurepärased ettepanekud hetkel olema mitte valimisprogrammis, vaid hoopis valitsuse päevakavas.

Paljud ärikeskkonna parandamist puudutavad punktid pakkuski justiitsminister Rein Lang välja ka 11. aprillil Riigikogus esinedes. "Justiitsministeerium ei näe takistusi, et Eestis oleks lähitulevikus võimalik ettevõtte asutamine kahe-kolme tunniga, mille juures ei kannataks ka õiguskindlus. Selleks on täna tegelikult tarvis ainult poliitilist tahet," nentis Lang. Hüva, aga kust see poliitiline tahe tulema peab, kui mitte võimulolijate endi käest? Reformierakond ei näita ennast heast küljest, kui otsib "poliitilist tahet" nagu tuult tühjal väljal taga, selle asemel, et tegutseda.

Miks peaks valija eelistama järgmisel korral valimiskasti juures Reformierakonda, kui too on tõestanud, et ei suuda oma soove ellu viia? Koalitsioon tuleb ju ka järgmisel korral moodustada. Veelgi enam, ka praeguses koalitsioonileppes on kirjas järgmine punkt, et "Valitsusliit viib läbi ärikeskkonna kohendamise ettevõtlusele soodsas suunas (notarid, äriseadustik)." Nii et palun väga, oravad, tehke ära.

Üks hea teesides toodud ettepanek on muuta tulumaksusüsteemi selliselt, et ka füüsiline isik ei peaks maksma tulumaksu väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumilt, kui see 90 päeva jooksul uuesti väärtpaberitesse investeeritakse. Aga ka sellekohase seaduse võib kohe ette valmistada, venitamiseks pole mingit põhjust. Kõik on nõus, et meie maksusüsteem on siin ebaloogiline. Samale kitsaskohale on tähelepanu juhtinud ka rahandusministri portfelli hoidev Rahvaliit. Kui Äripäev kirjutas veebruaris Hansapanga aktsiate müügist saadud tulu maksustamisel kerkinud vastuoludest, ütles näiteks ka Res Publica esimees Taavi Veskimägi, et pole mõistlik, et riik käsitleb väärtpaberite müügilt teenitud tulu erinevalt sõltuvalt sellest, kas nende omanik on eraisik või äriühing. "Praegu on eraisikutest investorid selgelt halvemas olukorras," nentis Veskimägi. Nii et - vähemalt selle eelnõu taga peaksid olema ka vajalikud hääled.

Punkt, mida oleks raske kohe ellu viia, on tulumaksumäära järsk alandamine. Kuigi Äripäev on välja arvutanud, et seni kokku lepitud maksureformi ehk üksikisiku tulumaksu alandamise 20%-le saab praegu ülelaekuvate miljarditega kohe ellu viia, ei pruugi sellega nõustuda valitsuspartnerid. 12% mõjub ses kontekstis aga lubadusena, mida ei saagi täita.

Nii tervitab Äripäev Reformierakonna ettepanekuid, kuid mitte visiooni, vaid tegude vormis. Siis saab valimistel viidata juba sellele, mis tehtud, mitte sellele, mida teha ei suudetud.

Autor: ÄP