Chirac ärgitab tulevikutooteid looma

Kokku kavatseb Chirac, kes on end määratlenud Prantsusmaa au kaitsjana USA ja anglosaksi kultuuri üleilmse domineerimise vastu, eraldada tehnoloogiaprojektidele ligi 2 miljardit eurot maksumaksja raha.

Eesmärk on "luua tulevikutooted" ja tõsta tööstuse taset, et Prantsusmaad ei tuntaks tulevikus vaid "muuseumide riigina", ütles Chirac. Praegu investeerib Hiina teadus- ja arendustegevusse viis korda rohkem. Maailma arendusinvesteeringute tegijate edetabelis polnud 2005. aastal ühtegi Prantsuse firmat, muretses president.

Esimeses etapis on rahastamisel kuus projekti, mis peaksid tooma uut elu ka Prantsusmaa ja Saksamaa koostööle. Üks projekt hakkab arendama Euroopa oma otsingumootorit Quaero, mis peab lõpetama internetis USA ülemvõimu. Quaero tähendab ladina keeles "mina otsin". Mootor suudaks tõhusamalt sorteerida muusika- ja videomaterjali ning fotosid ja edastada tulemuse arvutisse või mobiiltelefonile. Idee järgi peaks see konkureerima Google'i ja Yahoo!-ga, mida täna kasutavad vastavalt üle poole ja ca viiendik internetis surfajatest.

Projektis osaleb ka Saksamaa meediafirma Bertelsmann, kuid oma rahaga, sest Saksamaa kantsler Angela Merkel keeldus projektile riigi raha eraldamast.

Kokku kulub projektidele esimeses etapis 236 miljonit eurot, mis läheb peamiselt firmadele France Telecom, Alcatel, Siemens, Thomson. President Chiraci sõnul võiks Prantsusmaa olla eeskujuks kogu Euroopa tööstuspoliitikale.

Ideel on siiski hulk kritiseerijaid. Otsingutarkvarafirma Autonomy juht Mike Lynch kirjutas ajalehele Financial Times, et tegemist on "ebaterve ja mittevajaliku natsionalismi ilmselge näitega". Ühtlasi hoiatas Lynch, et ajaks, mil Quaero lõpuks valmis saab, on turg juba edasi liikunud. Ka on projektile eraldatud summad Google'i või Microsofti investeeringutega võrreldes tühised. Toetused lähevad valdavalt suurfirmadele, samas kui innovaatilised ideed sünnivad tihti väikestes.

Euroopa Komisjon jälgib, et taoline riiklik toetus ei rikuks ELi riigiabi reegleid ega moonutaks konkurentsi.

Prantsusmaa on varemgi vahelduva eduga maksumaksja rahaga innovaatilisi tehnoloogiaprojekte rahastanud. Airbusi ja TGV kiirrongide puhul need õnnestusid, France Telecomi arendatud interneti eelkäija Minitel aga põrus läbi.

Tänavu detsembris peaks käivituma veel üks Chiraci projekt - prantsuse väärtushinnanguid esindav ööpäevaringne telekanal CII vastukaaluks CNNi ja BBC angloameerika vaatenurgale. See projekt neelab aastas ca 70 miljonit eurot (üle miljardi krooni).