Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eurole ülemineku otsustab aasta algus
"Eesti on eurole ülemineku tingimuste osas kõlbulik, välja arvatud inflatsioonikriteerium," rääkis Andres Lipstok Eesti Panga majandusprognoosi tutvustades.
Tema sõnul on sellel aastal Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmine võimatu ning 2007. aasta 1. jaanuaril Eesti eurole üle ei lähe.
Tõenäoliselt esineb samasisulise avaldusega homsel valitsuse pressikonverentsil ka peaminister Andrus Ansip.
Eesti Panga prognooside järgi on madalaim inflatsioonitase järgmise aasta esimesel poolel, seda eeldusel, et ei tule naftahinnašokki ning alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõus lükatakse edasi.
Rahandusministeeriumi teatel peab eurole üleminekutingimuste täitmise järel jääma poole aasta pikkune nn puhveraeg kuni üleminekupäevani. Seega saab eurole üleminek toimuda kõige varem 1. jaanuarist 2008.
Tubaka- ja alkoholiaktsiiside tõusu edasilükkamine tõstaks Eestis inflatsiooni eurotsooniga liitumise järel.
Eesti Panga asepresident Märten Ross selles probleemi ei näinud. Tema sõnul ei ole euroga liitumise järel enam kohustust hoida inflatsioonitaset kriteeriumide raames: "Kuue aasta jooksul on ainult kaks riiki täitnud kõiki arvestuslikke kriteeriume," ütles ta.
Lipstoki sõnul ei ole lühiajaline eurole ülemineku edasilükkamine probleemiks. Majandusele see tagasilööke ei too, kui senine Eesti majanduspoliitika jätkub. Küll tuleb hinnata võimalikke mõjusid majandusele, kui euro ei tule ka 2008. aastal, lisas ta.
"Euroalaga liitumine peab jääma endiselt Eesti majanduspoliitika prioriteediks," toonitas Eesti Panga president.
Eesti majanduskasvuks ennustab Eesti Pank lähiaastatel 7-8 protsenti. Sellele viitavad ka ettevõtjate ootused. Pikemas perspektiivis säilib kiire majanduskasv juhul, kui ettevõtted investeerivad rohkem tootmisse, rääkis Lipstok.
Rossi sõnul on viimasel ajal ettevõtete investeeringud koondunud kinnisvarasse.
Tööpuuduse määr hakkab lähenema tasemele, kust täiendavat tööjõudu on üha raskem leida. Seetõttu võib edaspidi oodata heade töötajate üleostmist ning täiendavat survet palkade tõusule. Palgakasv ei aeglustu lähemate aastate jooksul oluliselt, prognoosib Eesti Pank.