Aktsiapensionifond sai vahefinišivõidu

Näiteks stabiilselt 10 000 kroonist brutopalka teeninud inimestel, kes liitusid teise pensionisambaga 2002. aasta kevadel, võib pensionifondi osakuid olla praeguseks rahalises vääringus nii 27 100 kui ka 36 100 krooni eest.

Suur erinevus on kärisenud sisse eelkõige viimase poolaasta jooksul, kui agressiivsemate fondide osakud on tänu ülesmäge liikunud aktsiaturgudele jätkanud korralikku kosumist, kuid intressitaseme tõus on odavdanud võlakirjafondide osakud.

Kui viimase kaheteist kuu jooksul on parima teise samba pensionifondi osak kallinenud üle 26 protsendi, siis kahe fondi osakud on aasta lõikes koguni poolteist protsenti miinuses. Nii suurt tootluste erinevust pole teise pensionisamba fondide ajaloos seni veel nähtud.

Eri suunas liikunud osakuhindade tõttu on aktsiasõbralikumate fondiinvestorite portfellid võlakirjasid eelistavate osakuomanike portfellidega võrreldes hakanud kiiresti kasvama. Kui veel pool aastat tagasi ületas parima fondi valinud investori portfelli maht nõrgimat 19,2 protsenti ja aasta aega tagasi kõigest 13 protsendi võrra, siis nüüd on vahe kärisenud juba 33,2 protsendini.

Suures tootluse erinevuses on üksjagu "süüd" LHV-l, kelle Maailma Aktsiate fondil on sel aastal võrreldes teistega eriliselt hästi läinud. Kui veel möödunud aasta lõpus käis parimate teise samba fondide osas tihe rebimine, siis hetkel on Maailma Aktsiate fondiomanike portfellide maht (võrdsete palkade korral) oma lähimast konkurendist juba ligi 6 protsenti suurem.

Investeerimispanga pensionifondide juht Tõnno Vähk kostab selle fakti peale naljatledes, et eks iga oinal ole oma mihklipäev. Tõsinedes ütleb ta, et fondi edu seisneb selles Ida-Euroopa aktsiaturgude ralli lõppemises. "Meie vaatame eelkõige globaalset ja Ida-Euroopa aktsiate osakaal pole meil suur olnud. Oleme eelistanud pigem Venemaad ning ka Aasia eesotsas Jaapaniga on olnud meie trump."

"Teiseks kasutame me maksimaalselt ära aktsiate lubatud osakaalu, et püüda maksimaalselt tootlust. Investeerime suhteliselt passiivselt indeksaktsiatesse, mis aitab kulusid kokku hoida. Kindlasti tuleb investeerida ka ilma reitinguta võlakirjadesse, mis pakuvad paremat tulu."

Kui fondivalitseja sõnul hoiavad mõned fondid rahas koguni 10-15% pensionirahast, siis tema ei näe sel mõtet. "Kuna pensionifondide esimeste rahade väljamaksmiseni on veel aastaid aega, tasub hoida rahas võimalikult vähe vahendeid."

Samas möönis Vähk, et viimasel ajal on ta ka ise veidi enam pensionivara rahas hoidnud, kuna võlakirjad on pakkunud viletsat tootlust. "Kuna head võimalused on turul piiratud, tuleb LHV fondide väiksus võrreldes suurtega eeliseks," loetleb Vähk veel fondi eeliseid.

Hansapanga vanemanalüütik Kristjan Tamla ei kiirusta inimesi võlakirjafonde aktsiafondide vastu vahetama. "Teise pensionisambasse investeerimine ei tohiks sõltuda majandus- ja intressitsükli oodatavast arengust lähiperioodi. Peaks jälgima eelkõige pikema perioodi tootluse ja riski suhet."

Majandustsükli jooksul võib esineda paremaid ja halvemaid perioode nii võlakirja- kui aktsiafondidel.

Võlakirjafondide edasine käekäik sõltub Tamla sõnul sellest, kas turu intressiprognoos osutub korrektseks ehk kas Euroopa Keskpank tõstab sel aastal baasintressimäära veel 0,75 protsendipunkti võrra. Juhul, kui turg on intresside tõstmise suhtes meelestatud liiga agressiivselt või õiglaselt, peaks võlakirjafondid saavutama ka positiivse tootluse.