Riik jäi rahale alla

"Söeterminali juhid ja omanikud võivad ju mida iganes rääkida, kuid veel sel esmaspäeval kühveldati sütt tuule käes, mille kiirus ulatus sadama andmeil üle 13 m/s. Ehkki nad on avalikult lubanud, et nii tugeva tuulega söe käitlemine katkestatakse," räägib Jõelähtme valla elanik Jaak Tamtik, kes on esitanud prokuratuurile avalduse söeterminali ebaseadusliku tegevuse kohta.

Kriminaalasja menetlev Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri asendaja Triin Bergmann sõnab, et söeterminali seadusevastast tegevust saab takistada või peatada üksnes keskkonnainspektsioon haldusmenetluse kaudu.

Bergmann lisab aga: "Eestis on aga üks selline tore keskkonnajärelevalve seadus, mille üks säte ütleb, et ettevõtte tegevuse peatamine on peaaegu võimatu. Kriminaalmenetluse käigus on üks võimalikke karistusi tõepoolest ettevõtte sundlõpetamine, kuid seda vaid siis, kui kohus on tuvastanud, et nad ikka süüdi on."

Nii et kui raha on, võin teha, mida tahan?

"Ma saan aru, et Coal Terminal on ühe külaga juba mingi kokkuleppe saavutanud. Ja nad on isegi üksikisikutele maksnud mingeid rahasid, et nood enam ei kaebaks. Nii et tundub jah - raha paneb rattad käima," leiab Bergmann.

Vallavolikogu liige, majandus- ja arengukomisjoni esimees Toomas Kümmel sõnab, et tegelikult puudutab söeprobleem kogu Põhja-Eestit: "Sütt veetakse lahtiste vagunitega, nii et kogu raudtee äär Narvast Muugani on söetolmuga kaetud. Algselt pidi vahekord olema 75:25 söetükkide kasuks, tegelikult on aga suurem osa veetavast söest tolm."

"On selge, et nii suure tööstusinvesteeringuga kaasneb suuremaid ja väiksemaid muresid," kommenteerib tekkinud olukorda Coal Terminali juhatuse liige Jelena Põder. Küsimusele, kas pole söepilvede tekke põhjus mitte selles, et terminal rajati kvaliteetse kivisöe käitlemiseks - ja selleks taotleti ka kasutusluba -, kuid nüüd veetakse põhiliselt söetolmu, vastab Põder eitavalt.

"Tõestuseks on eelkõige asjaolu, et niiskete ja vihmaste ilmade korral ei ole kunagi söetolmu kohta kaebusi esinenud. Lisaks on tarvitusele võetud meetmeid, mida oli võimalik rakendada ilmade soojenemisel. Pean silmas ajutist kastmissüsteemide kasutuselevõttu koos lisatööjõu palkamisega. Nii polegi viimasel ajal tulnud ühtegi kaebust, nagu keskkonnainspektsioon meie viimatisel kohtumisel ka kinnitas," ütleb Jelena Põder.

Valla arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Villem Viikholm on söeterminali meetmete suhtes aga pessimistlik: "Selge on, et praegused seadmed ei vasta nõuetele."

Viikholm kahtlustab et praegused vallajuhid (Reformierakond, Isamaaliit ja Res Publica) on hakanud söeterminaliga kokku mängima. Uus vallajuhtkond räägib sellest, et peaks terminalile ikka mingi loa andma, siis saaks kopsakaid saastetasusid küsida.

Vallavanem Tarmo Paldermaa pareerib Viikholmi süüdistusi. "Kohtusse pöördumisest loobus vald seetõttu, et terminal jõudis Uusküla rahvaga kokkuleppele."

Abivallavanem Kaupo Heinma tõdeb, et ta oli tõepoolest pakkunud välja võimaluse anda terminalile ajutine keskkonnaluba. "Kui luba on olemas, siis saab ka keskkonnatasusid nõuda. Nad ju tegutsevad niikuinii ilma loata ning riik kaotab seetõttu. Terminal paiskab aastas õhku tuhandeid tonne saastet, mis teeks saastetasuna miljoneid kroone," põhjendab Heinma oma seisukohta.

Keskkonnainspektsioon ei ole suutnud siiani anda piisavat põhjendust, miks nad on lasknud söeterminalil vabalt õhku saastada. "Söetolm on küll iseenesest ebamugav ja reostus on tõepoolest olemas. Aga ühtepidi on söetolm ikkagi suhteliselt looduslikum kui mõni muu saaste. Kui tolm mingil määral ka esineb, saab selle ju maha pesta," teeb inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ootamatu avalduse. Ning sõnab siis, et kui Coal Terminal esitab 15. maiks kõik vajalikud materjalid, siis otsustatakse, kas "arutatakse küsimust veel kord või saab hakata loa väljaandmist kaaluma". Küsimusele, miks inspektsioon on ikkagi lasknud terminalil nii kaua ilma loata tegutseda, ei suuda Tuul selget vastust anda.

Vallas liiguvad jutud, et inspektsiooni loiduse taga võib olla hoopis Rahvaliidu mõju, ent mingit kinnitust nendele väidetele ei õnnestunud saada. Vaid terminalil palgal olev Peep Pobbul, kes omal ajal keskkonnafondi juhina tegeles Villu Reiljani heakskiidul keskkonnarahade börsile paigutamisega, on üks kaudne viide sellele. Samuti Pobbuli kinnitus, et keskkonnainvesteeringute keskusest raha saamisega probleeme ei teki. Ning veel see, et Rahvaliidu toel anti terminalile ajutine kasutusluba.

Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka tunnistab, et ka tema ei oska vastata küsimusele, kuidas on Eesti vabariigis võimalik tegevusloata aasta otsa tegutseda. "Meie ei saa ühtegi ettevõtet kinni panna," kinnitab ta samas.

21. aprillil esitas Coal Terminal järjekordse taotluse tähtajalise saasteloa saamiseks. "Kui meie rekonstrueerimistööd lõpule jõuavad, esitame uue täiendatud taotluse," ütleb Jelena Põder.

"Kui kõik nõutud asjad korras pole, ei tasu terminalil loa saamist loota. Meie anname oma nõusoleku alles siis, kui kõik tõepoolest korras on," kinnitab Viikholm.

Seni aga kestab edasi kapitali võim riigi ja kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse üle.

Coal Terminali asutaja, kirjade järgi Maksim Liksutovile ja Sergei Glinkale kuuluv WorldWide Invest, on praeguseks jätnud endale Muuga sadamasse rajatud söeterminalist 45 protsenti. Teist samapalju kuulub ühele varem Briti Neitsisaartel ja nüüd Küprosel registreeritud firmale, mille taga võib aimata Venemaa üht rikkamat meest Iskander Mahmudovit. Järelejääv 10 protsenti kuulub otse Maksim Liksutovile.

Kui jääda uskuma ametlikke dokumente, on Liksutov ja Glinka suutnud lühikese ajaga üles ehitada Eesti mastaapides enneolematu kontserni. Juba 2004. aastal suutis WorldWide Invest viia oma käibe ligi 9 miljardi kroonini ja puhaskasumi 400 miljoni krooni kanti. Põhivara oli selleks ajaks soetatud ligi 6 miljardi krooni eest ning kõikvõimalike tütarettevõtete aktsiaid kolmveerand miljardi krooni eest. Vene allikaid aluseks võttes võib arvata, et 2005. aasta müügitulu ulatus juba kaugelt üle 10 miljardi krooni. Põhjus peamiselt selles, et WorldWide Invest on Venemaa kolme suurema transpordi- ja ekspediitorfirma hulka kuuluva OOO TransGroup suuromanik, rääkimata kümnetest muudest, samuti peamiselt Venemaal tegutsevatest ettevõtetest. Olgu öeldud, et TransGroupi vagunipark on ilmselt juba 10 000 piiri ületanud. Õigluse huvides lisagem, et Vene allikad nimetavad Liksutovi ja Glinka kõrval üha sagedamini veel kolmandatki TransGroupi omanikku, kelleks on juba mainitud Iskander Mahmudov.

Liksutov ja Glinka said tuule tiibadesse tänu tihedatele sidemetele aastaid Venemaa raudteetransporti valitsenud, nüüd juba manalateele läinud Nikolai Aksjonenko ning eriti tema poja Rustam Aksjonenkoga. On arvatud, et Aksjonenko juunior seisab veel praegugi Liksutovi ja Glinka taga, kuid ükski avalik kirjalik allikas seda ei kinnita.

Muuga söeterminal, mis kuulub Coal Terminalile ja kus tegutseb viimase tütar Coal Terminal Operator, pole sugugi suurim WorldWide Investi viimase aja projektidest. Seda vaatamata sinna kahe aasta jooksul investeeritud ligi 470 miljonile kroonile.

TransGroup on rajanud oma ärivõrgustiku üle kogu Venemaa alates Peterburist ja lõpetades Kaug-Idaga, rääkimata Kesk-Venemaast, Lääne-Siberist ja Põhja-Kaukaasiast. Primorje krais, vastu Jaapani merd on TransGroupil ka oma jäävaba sadam, kust viivad kaubateed Hiina.

Järjest uute vagunite soetamise kõrval läks TransGroup 2004. aastal Venemaa ajalukku sellega, et ta avas esimese erakapitalile kuuluva reisirongiliini (Moskva ja Kaluuga vahel). Selleks lasti ehitada spetsiaalne kõigi mugavustega elektrirong, mis mahutab 625 reisijat. Tänavu mais pani aga TransGroup endast kogu Venemaa kõnelema sellega, et investeerib 130 miljonit dollarit ehk enam kui 1,6 miljardit krooni raudteeharusse, mis ei vii kuskile mujale kui Šeremetjevo lennujaama terminalide juurde Moskvas. Vastutasuks saab ta 74protsendilise osaluse projekti operaatorina tegutsevas firmas. Muide, riik oli otsinud sobilikku erainvestorit ligi kaks aastat, kusjuures Venemaa suurim raudteetehnika tootja Transmašholding jäi konkursil TransGroupi tütarfirmale alla. See on küll iroonia, sest ka Transmašholding tegutseb TransGroupi ja Mahmudovi kontrolli all.

WorldWide Investi ja tema tütarde peadpööritav edu on andnud Liksutovile ja Glinkale võimaluse end pidevalt miljonitega hellitada. Juba mitu aastat järjest on kumbki mees teeninud dividendina 15 miljonit krooni aastas. Seda lisaks seitsmekohalisele aastateenistusele. Kust muidu tulevad mõtted osta endale üle kahe miljoni krooni maksev Bentley luksussõiduk ning kinkida armsamale sünnipäevaks samasse hinnaklassi kuuluv sportlik Lamborghini.

Jõelähtme vald algatab Coal Terminali tulevase söeterminali rajamiseks keskkonnamõju hindamise, mille tulemusena väljastatakse ehitusluba. Projekti kohaselt lubab Coal Terminal hakata käitlema kivisütt, mille tolmu sisaldus jääb alla 25%. Coal Terminali omanikud investeerivad ehitustöödesse 225 miljonit krooni.

Coal Terminal investeerib veel 250 miljonit krooni söeterminali ehitusse. Käitlemisseadmete katsetamiseks annab Harjumaa keskkonnateenistus valla nõusolekul ajutise kasutusloa.

Juulis veel kuu võrra pikendatud ajutine kasutusluba seadmete katsetamiseks saab läbi. Et lubatud maksimaalse 25protsendilise tolmusisalduse asemel veetakse läbi söeterminali ilmselt enam kui 50protsendilise tolmusisaldusega sütt, mille tagajärjel ümbruskond mattub söetolmu alla, keeldub vald kasutus- ja saasteloa väljastamisele oma nõusoleku andmisest. Söeterminalis tegutsev Coal Terminal Operator ei tee sellest välja ning jätkab ilma vastavaid lube omamata kivisöe käitlemist. Puudub nii ehitise kasutusluba, saasteluba kui ka vee erikasutusluba.

Keskkonnainspektsioon määrab Coal Terminalile keskkonna saastamise eest kaks trahvi kogusummas 33 000 krooni. Nüüd juba endine vallavanem Taimi Saarma juhib novembris 2005 keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaministri Villu Reiljani tähelepanu Coal Terminali rikkumistele. Jõelähtme vald määrab kolm järjestikust 10 000 krooni suurust trahvi ebaseadusliku tegevuse ja keskkonna saastamise eest. Coal Terminal tasub kõik nõutud trahvisummad ning jätkab tegutsemist.

MTÜ Savirand juhatuse liige Jaak Tamtik pöördub Põhja ringkonnaprokuratuuri avaldusega kriminaalasja algatamiseks seoses Coal Terminali ebaseadusliku tegevusega. Prokuratuur annab asja menetlemise Ida-Harju politseiosakonnale, kes aga pärast Coal Terminali põhjendusi paneb ette kriminaalasi lõpetada.

Põhja ringkonnaprokuratuur tühistab kriminaalasja lõpetamise määruse ja annab asja menetlemise Põhja politseiprefektuurile. 21. märtsil algatab keskkonnainspektsioon haldusmenetluse ning teeb Coal Terminalile uue ettekirjutuse ebaseadusliku ja keskkonda kahjustava tegevuse peatamiseks.

Samal päeval toimub valla keskkonnakomisjoni koosolek, kus Uusküla külavanem Jüri Jalakas tunnistab, et enne külakoosolekut ilmus ootamatult välja Uusküla ümbruse kuivendusprojekt (Maardu kandist tulevad veed on aeg-ajalt uputanud metsa). Söeterminali palgatud keskkonnaspetsialist Peep Pobbul kinnitab Coal Terminali valmidust projekti toetada, lisades, et põhiraha taotlemisel keskkonnainvesteeringute keskusest probleeme ei teki. Uusküla rahvas rahuneb. Vald loobub söeekspertiisi tellimisest.

Valla keskkonnakomisjon kaalub Coal Terminali kohtusse kaevamist, kuid loobub siis sellest põhjusel, et söeterminali juhtkond ja enim saastatud piirkonna Uusküla rahvas olid jõudnud kokkuleppele (ajendiks eelpool mainitud lubadus rahastada kuivendusprojekti ligi 100 000 krooniga ehk 10% ulatuses). Vald vormistab rahataotluse (ülejäänud 90% osas) keskkonnainvesteeringute keskusele. Otsust on oodata mais lõpus või juunis.

Valla arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Villem Viikholm esitab kaitsepolitseile avalduse kriminaalasja algatamiseks vallajuhtide võimaliku korruptsiooni kahtluses seoses söeterminaliga.

Coal Terminali juhatuse liige Jelena Põder kinnitab söeterminali kavatsust investeerida söetolmu tekkimise riski vähendamiseks 15,5 miljonit krooni. Söeterminali lähedusse paigaldatakse õhuseireseade. Coal Terminal ja Harjumaa keskkonnateenistus ei suuda jõuda kokkuleppele, kes peab tellima ekspertiisi tulevaste seadmete tõhususe kontrollimiseks.

Coal Terminal peab esitama keskkonnateenistusele ja inspektsioonile täiendavalt nõutud dokumendid. Söeterminal tegutseb ilma ühegi loata täies jõus edasi.