Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro pole süüdlane, vaid kaaskannataja

    Ei mõista, miks Äripäev seob kinnisvaraturul toimuvat vaid euro tuleku või mittetulekuga, see on väga lihtsustatud lähenemine. Lugesin värske pilguga läbi oma 8. juunil 2005 ÄPs avaldatud kolumni ja olen hämmeldunud. Ma ei loe kuskilt välja, et oleksin eitanud hinnatõusu või buumi tulekut, jutt oli vaid rahaühiku vahetuse mõjust kinnisvaraturule. Kas Äripäev ei ole oma kiire hinnanguga segi ajanud põhjuse ja tagajärje?
    Kui kinnisvarabuumi "süüdlast" otsida, siis selleks on meie üldine majandusedu, mis rahva pöördesse ajas ja hullud päevad ka kinnisvaraturule tõi. Mitte euro tuleku mõtted ei ole õli tulle valanud, vaid langevad intressid ja lahked rahapakkujad, kes omakorda on saanud innustust meie majandusedust. Euro tuleku või mittetuleku otsus on samuti seotud eelkõige Eesti majanduskeskkonnaga - kui tundume tublid, võetakse meid klubisse, kui ei, siis mitte. Sama ütlesin ma oma aastataguses artiklis: "Meenutagem, et kinnisvaraturg ei ole midagi iseseisvat, vaid osake riigi (järjest enam ka regiooni ja maailma) majandusest, mis on omakorda mõjutatud (muuhulgas) eurotsooniga liitumisest."
    Puust ja punaseks kinnisvaraturu aabitsatõde: majandus mõjutab raha- ja kapitaliturgu, see omakorda kinnisvaraturgu; eelkõige põhjusel, et kinnisvara kui kallis kaup vajab võõrfinantseerimist. Euro tulek või mittetulek on lihtsalt üks rahaturul toimuv muudatus, mis ei avalda märkimisväärset mõju kinnisvaraturule, küll aga on justkui kvaliteedimärk riigile, sh julgustades välisinvestoreid.
    Vaidleksin vastu ka ÄP väitele, et kinnisvaraturg on ühtne ja muutused eri turusektorites on samasuunalised. Mitte alati. Aasta tagasi ütlesin nii: "Vaevalt, et välismaalased "mägedele" ostma tõttavad, küll aga võivad nad aktiviseerida meie seni küllaltki unist elamispindade üüriturgu, muutes kaudselt atraktiivsemaks elamispinnad kui investeeringuobjektid, seda nii üürnike kui omanikena." Nii ongi ju toimunud, lihtsalt üürnikke on juurde tulnud vähem kui omanikke. Kindlasti ei ole kõik investorid välismaalased, samuti on raske tõmmata piiri investori ja spekulandi vahele.
    Elamispinda võib vaadata kui investeeringut või tarbekaupa. Kui meie majandus muutub usaldusväärsemaks, siis tuleb turule ka rohkem investoreid. Nemad ongi need, kelle pärast paljud uute majade aknad pimedad on. Nemad on ka esimesed, kes uppuvalt laevalt põgeneda püüavad, üritades raha riskantseks muutuvast turusegmendist välja võtta. Nende korteriomanike jaoks, kellele korter on eelkõige eluase, ei muutu midagi.
    Jah, tõenäoliselt toimub elamispindade turul hinnakorrektsioon, mis kuuma turgu jahutab, kuid kiire müük ei anna eluaseme omanikele lahendust. Erand on muidugi laenumaksevõime kadumine kui sundseis, aga see ei tule üleöö ega eurost tingituna, vaid koos võimaliku majanduslangusega. Kui midagi kohe muutub, siis niipalju, et nende korterite aknad on õhtuti järjest kauem valgustatud, sest ajakirjandus külvab vastutustundetult hinnalanguse paanikat - ei saa enam rahulikult magada. Õnneks teavad vähegi majandust õppinud inimesed, et majanduse ja kinnisvaraturu areng on tsükliline; on loomulik, et tõus ei saa olla igavene. Kui senised 10-20protsendilised tõusud olid seotud hinnakonvergentsiga, siis viimase aasta jooksul toimunu seda kindlasti enam ei ole.
    Korteri kui eluaseme omanikud peaksid tõenäolisse hinnalangusesse suhtuma nagu targad aktsionärid: mitte lähi-, vaid pikka perspektiivi silmas pidades. Neil, kes kinnisvara aasta või rohkem tagasi ostsid, on lihtsalt vedanud. Kuna Euribori trend on suunda muutnud, tehakse nüüd vähem impulsiivseid otsuseid. Kel aga eluaset hädasti vaja, see ostust ei pääse. Mis teha, kõigil ei vea! Aga euro pole küll milleski süüdi.
    Autor: Veronika Ilsjan
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.