Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kanalisatsioonipumba juures on oluline läbivooluava suurus
Üheks enam levinud põhjuseks on siin pumba kasutamine selleks mittesobivas rakenduses. Kanalisatsiooni puhul on oluline meeles pidada, et kanaliseeritava vee omadused võivad sõltuvalt kasutuskeskkonnast tugevalt erineda.
Töökindla kanalisatsioonipumba valikul tuleks hinnata, millise rakendusega on tegemist, ja konsulteerida spetsialistiga. Üks olulisemaid parameetreid kanalisatsioonipumba valikul on läbivooluava suurus pumbas ehk suurima tahkise suurus, mida pump võib takistusteta edasi pumbata. Lähtudes tahkisest võiks pumpade kasutuskeskkonnad jagada kolmeks:
Dreenivesi on sadevesi, lekkevesi keldris, basseinides kasutatav vesi, mille puhul arvestatakse üldjuhul tahkise suurusega kuni 12 mm.
Heitvesi on olmeveesüsteemide reostunud vesi, mis ei sisalda vesiklosettide heitmeid, sellisel juhul võiks arvestada tahkise suurusega kuni 50 mm.
Reovesi on olmeveesüsteemide puhastamata vesi, mis sisaldab vesiklosettide heitmeid, ehk arvestades veekloseti ava suurust, võib siin tahkise suurus ulatuda kuni 80 mm-ni. Kindlasti on siin oma roll vesikloseti kasutamise viisil, millest sõltuvalt on võimalik teha ka mööndusi väiksema läbivooluava kasuks. Eramajapidamistes kasutatakse tihti eelpurustiga reoveepumpa, mille puhul tahkised vees enne pumpa imemist purustatakse. Sellisel juhul ei ole läbivooluava suurusel olulist tähtsust.
Poodides müüakse laias valikus sukelpumpasid, pumba valikul peaks lähtuma vajaminevast jõudlusest, tõstekõrgusest ja kasutuse intensiivsusest. Jõudlus ja tõstekõrgus on üldjuhul pumbale märgitud (tavaliselt maksimaalne jõudlus ja maksimaalne tõstekõrgus, mis ei kehti korraga). Reaalse tööpunkti selgitamiseks peaks teadma torustiku pikkust, läbimõõtu ning kõrguste erinevust pumba ja sihtkoha vahel. Saadud vajaliku tõstekõrguse ja soovitud jõudluse abil saab määrata soovitud tööpunkti.
Soovitatav on konsulteerida pumbamüüjaga või pumbatootja esindajaga.
Pumba hind on peamiselt sõltuv pumba konstruktsioonist ja eeldatavast kasutuseast. Pumba kasutusiga sõltub suuresti varuosade saadavusest. Odavamate pumpade puhul on tegemist üldjuhul nn hooldevabade pumpadega, nende kasutusiga on lühem ning rikki läinud pumba asemele tuleb osta uus. Kallimate pumpade puhul saab kahjustunud osasid välja vahetada ja taastada esialgse seisukorra.
Kindlasti mõjutavad pumba hinda ja kasutusiga kasutatavad koostematerjalid. Kui kasutamine on juhuslik ja lühiajaline (avariiolukorrad) ja vajadus piirdub mõne kasutuskorraga aastas, võib kasutada odavamaid plastkonstruktsiooniga pumpasid. Kuna need ei sobi pidevaks pikaajalisemaks pumpamiseks, on soovitatav eelistada roostevabast terasest või malmkorpusega pumpasid, mille koormustaluvus on oluliselt parem, kuid ka hind plastpumbaga võrreldes kõrgem.
Autor: Rivo Randmäe