Rõdu ja terrass vettpidavaks

Kinnisvaraarendus ja elamuehitus käib täie hooga. Kui käia uutes välja arendatud piirkondades, võib märgata väga erinevaid maju: ühekordseid, kahekordseid, viilkatusega, funkstiilis jne. Paljudel majadel, et mitte öelda enamikul, on ka rõdud, lodžad või terrassid.

Samas on tihti nende majade autorid (projekteerijad, ehitajad) ning omanikud hädas, kuidas ehitada terrass või rõdu nii, et vihm läbi ei tungiks ning et see kestaks aastakümneid. Sama probleem vaevab ka rõdudega korterite omanikke.

Et kõike seda taluda, peab valima väga kvaliteetsed keraamilised või klinkerplaadid. Kuid plaadist üksi ei piisa, sest kui aluspind on kehv, hakkab õige varsti vesi konstuktsioonist läbi tungima ning see hinnaline ja ilus plaat tuleb lahti.

Tihti on terrasside või rõdude all eluruumid - seega muudaks läbitunginud vesi need eluruumid elamiskõlbmatuks.

Kirjeldatud olukorra vältimise võtmetegureiks on sobivate materjalide kasutamine õiges järjekorras. Mis imelahendus see siis olema peaks? Tegelikult on kogu süsteem suhteliselt lihtne.

Kõige tähtsam roll selles lahenduses on hüdroisolatsioonil. See peab olema külma- ja kuumakindel, elastne, taluma korduvaid ja pikaajalisi läbikülmumisi ning ka mehaanilisi koormusi. Samas peab hüdroisolatsioonikihi tegema nii, et seinte servadest ei hakkaks niiskus konstruktsioonikihtidesse tungima.

Õige lahendus on järgmine: kui terrass on soojustatud, valatakse soojustusele betoonist 5-8 cm paksune tasanduskiht. Selle tööetapi käigus tuleb teha ka kalded vihmavee äravoolutoru suunas. Kalde suurus võiks olla 0,5% (1,0 m kohta 5 mm kallet). Seejärel peaks betoon kivinema 28 päeva, soovitatavalt isegi 3-6 kuud, et see muutuks stabiilsemaks ega "mängiks" enam. Edasi tehakse hüdroisolatsioonitööd, kuid selleks ei sobi tavalised üldlevinud veetõkkemassid (mis on mõeldud vannitubadesse).

Esmalt tuleb veekindlaks teha kõik nurgad, kleepides sinna spetsiaalse hüdroisolatsioonilindi (Superflex AB 75). Lint kleebitakse hüdroisolatsioonisegu Superflex D1-ga. Oluline on jälgida, et lindi plastikust osa ei kleebita aluspinnale kinni - see võimaldab deformatsioonide korral isoleerimislindil venida. Kui kõik nurgad ja vuugid on isoleeritud, tehakse järgmise etapina terrrassi laushüdroisolatsioon Superfex D1-ga. See on spetsiaalne hüdroisolatsioonisegu, mis on mõeldud probleemsemates oludes kasutamiseks: basseinid, terrassid, ka keldriseinad. Superflex D1 tarnitakse kuivseguna, kasutamiseks segatakse see veega ja kantakse pinnale. Kuivades tekib keemilise protsessi tulemusena kumjas veekindel kiht, mis talub survelist vett. Superflex D1 kantakse pinnale mitmes kihis, hüdrokihi paksus terrassil peab olema 2 mm. Esimene kiht tehakse alati harjaga: see tagab 100% nakke aluspinnaga (täidab betooni pinnal oleva tühikud ja poorid).

Järgmise kihi võib teha samuti harjaga, kuid võib kasutada ka krohvipritsi. Kõiki neid töid ei ole soovitav teha kuuma päikesepaistelise ilma, tuule ning vihma käes. Sellised ilmastikumõjud võivad tulemuse ära rikkuda: vältida tuleb liiga kiiret kuivamist või, vastupidi, hoopiski liiga niisket keskkonda.

Seega on soovitav ehitatavale/renoveeritavale terrassile ehitada tellingukattega vari, mis takistab päikese ja teiste ohustavate mõjude eest.

Kakskümmend tundi pärast Superflex D1 pinnalekandmist võib alustada plaatide paigaldamisega. Plaatide paigaldamiseks ja vuukide viimistlemiseks ei sobi tavalised segud.

Plaatimiseks kasutatakse kõrge elastsuse ning tugeva nakkega plaatimissegu (Plastikol KM Flex). Kulunorm on ca 4 kg/m". Plaatimistööde käigus tuleb jälgida, et kogu plaadi tagakülg oleks seguga nakkunud (100% nake).

Plaadistuse vuuke võib viimistlema hakata 24 h pärast. Vuukimiseks sobib Cerinol F 20 ja kõrgendatud tugevusega Multidur F. Elastsed vuugid (põranda-seina ja seina-seina nurgad) täidetakse spetsiaalse basseinisilikooniga (Plastikol FDN).

Vanast ajast on levinud vale terrasside ehitamise põhimõte. Umbes 10 ja rohkem aastat tagasi tehti rõdude hüdroisolatsioon nii, et tasandatud rõdu pind kaeti bituumeniga, sellele valati veel ca 6-8 cm paksune betoonikiht ning alles siis paigaldati plaadid. Selline lahendus võis olla küll vettpidav, kuid aja jooksul muutus plaadistus laiguliseks ning tuli aluspinnalt lahti.

Põhjus seisneb selles, et hüdroisolatsioonikiht oli sügaval betoonikihi all ning pealmine betoon imas endasse palju niiskust. Soojemate ja kuivemate ilmadega hakkas see niiskus betoonist välja kuivama, võttes endaga betoonist kaasa ka soolasid. Selle tagajärjel muutusid terrassid laiguliseks.

Niiskuse väljaliikumisega betoonist juhtus tihti ka nii, et plaadid ei pidanud suurele negatiivsele rõhule vastu ning tulid lahti. Seega "vana varianti" ei soovita.

Autor: Priit Pallum