Kosmoseköögist majoneesi tootma

Ain Alvela 04. mai 2006, 00:00

Suur-Sõjamäel majoneesivabrikut juhtiv Svetlana Tšuklova fotograafi tootmist pildi peale võtma ei luba, ütleb kohe ära, et kord on sedavõrd range. Töötajadki pääsevad lahtise majoneesi ligi alles pärast põhjalikku "puhastustuld".

Selle viimase all mõtleb majoneesitehase direktriss ja omanik küll vaid valgeid mütsikesi, kitleid ja kilesusse. Aga kui kord, siis kord, igatahes majoneesi jõudmine suurtest püttidest tuttavatesse totsikutesse jääb meil nägemata. Ei hakka eriti trügima ka, sest Tšuklova teatab, et OÜ Lehtsala on ainus tootja Eestis, kes valmistab oma majoneesid konservantideta, ja eks selle tõttu ole too munadest, rapsiõlist, jahust, veest ja piimapulbrist kokku segatud ja keedetud ollus ka batsillidele vastuvõtlik.

OÜ Lehtsala on üksteist aastat tegutsenud perefirma, mis lisaks juba algusajast pärit majoneesile Mahe toodab tilli-, paprika-, küüslaugu- ja mädarõikamajoneesi, ketšupikastmeid, majoneeside light-variante ning sinepit. Kokku kuraditosin nimetust. Ja lisaks veel ekstra tellimuse peale natuke majoneesi Saksamaale. Kuna sakslased armastavad kuu toidukraami korraga külmikusse varuda, siis lisatakse nendele saadetavasse kaupa ka konservante.

Eesti poodides müüdav naturaalne majonees säilib kinnisena natuke rohkem kui kuu. Tooraineks on eestimaine kaup, välja arvatud jahu - meil saadaolev küpsetusjahu majoneesi valmistamiseks ei sobi, sest see sisaldab liialt vähe kleepvalku.

Külmkambrite juures kohatud meister Aleksei Vološin kinnitab, et majonees viibib külmikutes kuni kolm päeva. "Kui elaksime Ameerikas, oleks meie toodang kõige kallim," kiidab Tšuklova.

Lehtsalas on ametis kogu Tšuklovide perekond.

Lisaks Svetlanale on majoneesimaailma sukeldunud ka abikaasa Viktor Tšuklov, kes kunagi osales Leningradis kosmonautide toidusedeli kokkupanemise projektis, vanem tütar Jelena Jakimova, kes tegeleb peaasjalikult tootearendusega, ning noorem tütar Anna Krupenko, kes on firma raamatupidaja.

Svetlana ja Viktor on omal ajal lõpetanud Leningradi tehnoloogilise piimatoodete instituudi, samast õppeasutusest, toiduainete konserveerimise erialalt, on läbi käinud ka Jelena.

Kui 1995. aastal praeguse rahandusministeeriumi hoone alumisel korrusel majoneesitootmine käima pandi, oli kaalukeeleks, miks just selline tegevusala valiti, ilmselt see, et nõnda oli kõige lihtsam ja odavam.

Aga äri läks isegi üle ootuste eduliselt käima, nii et juba aasta pärast algust jäid ruumid kitsaks ning pangalaenu abil osteti vana tootmishoone Suur-Sõjamäe tänava kõige kaugemasse otsa, kus ollakse tänini.

Kuus valmib Suur-Sõjamäe tsehhis umbes poolsada tonni majoneesi, mis jaotatakse üle riigi 400 kliendi vahel.

Kogu Lehtsala ajaloo vältel firmas müügitööd teinud Maiu Kiipsaar tunnistab, et algusajal oli lihtsam müüa. "Eks põhilist rolli mängib hind, aga mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse hindama ka kvaliteeti," selgitab Kiipsaar. "Nii on juhtunud, et poed, kes meid omal ajal jutule ei võtnud, on nüüd meie tellijad."

Täiesti tühjad on Lehtsala toodangust T-Marketi riiulid. Too Leedu kauplustekett dikteerivat sääraseid tingimusi, mis välistavad igasuguse kasumi teenimise.

"Ütlevad, et valmistage keskmise kvaliteediga ja soodsa hinnaga majonees, ning kirjutavad ette hinna, millega pole võimalik tooteid välja müüa," seletab Svetlana Tšuklova. "Öeldakse, et ostame kas selle hinnaga või ei osta üldse. Meie riik ei kaitse siseturgu ja oma tootjaid. See olukord tapab ükskord kõik kodumaised väiketootjad."

"Alguses oli ikka Viktor kõigi ettevõtmiste A ja O," tunnustab Svetlana Tšuklova abikaasat.

Kord olla mees midagi tööstuse hoovi peal keevitanud. Tulnud siis keegi ja pärinud, et kuule, töömees, kas sa ei tahaks mul natuke haltuurat teha, tarvis üks aiavärav kokku keevitada. Viktor vastanud siis, et aga palun, ainult minu töötund on väga kallis … Kaup jäänud katki, aga Svetlana Tšuklova tahab selle meenutusega öelda, et keegi, ka firma omanikud, ei põlga, kui tarvis, käsi määrida ja n-ö musta tööd teha.

Lehtsala Saksamaa partneril olevat näiteks komme oma tellimustest viimasel hetkel teada anda. Et nii ja naa, meil just auto pooltühjana Eestis, kas saaks homseks nii ja nii palju seda ja seda? No ikka saab. Ainult et selleks peavad kogu firma töötajad ühe uneta öö veetma.

"Kes oli nõukogude ajal töökas, elas ka üleminekuperioodi üle," on omal ajal Baltikas lihttöölisest direktorini tõusnud Tšuklova kindel. "Ka tol ajal sai väärikalt elada."

Svetlana Tšuklova eestvedamisel teeb majoneesitehas agarat koostööd kaalujälgijatega. Ja vastupidi. Ning mõlemad pooled näikse rahul olevat.

Kindel märk sellest on rida aukirju ja diplomeid, mis Lehtsala kontori seina ehivad. Lõviosa neist saadud just Kaalujälgijatelt. Viimased annavad nimelt juba aastaid välja iseäranis ihusõbraliku toote aunimetust Süües Terveks. Ja OÜ Lehtsala on selle nimetuse välja teeninud neljal korral - esimese 2002. aastal, viimane pärineb käesolevast aastast. Lisaks on Tšuklova köögist tulnud mädarõikamajonees Lemmik 1996. aastal hinnatud Eesti parima toiduaine tiitli vääriliseks.

Tšuklova räägib, et kaalu jälgivatele inimestele on mõeldud terve tootesari. Õigemini pea kõikidest Lehtsala toodetavatest majoneesidest on tehtud ka lahja variant. Nii on firma tootenimistus Mahe ja lahja Mahe, on Provansaal ja lahja Provansaal, on lahja Anne ning vähese rasvasisaldusega majonees Lihtne.

Samas ei pingutata Lehtsalas tootearendusega ka üle. "Kui mu toode on tervislik ja maitseb hästi, mis häda pärast ma seda siis muutma pean," ütleb Tšuklova.

Ja tõepoolest - majonees Mahe on sama retsepti järgi valmistatuna tootmises ettevõtte algusajast peale, ka kaubamärk Lemmik on tootmises juba kümmekond aastat. Pange tähele, nendest saab veel klassika majoneesimaailmas.

Koostöö Lehtsalaga on Kaalujälgijatel kestnud aastaid.

Oma kaalust hooliv inimene vaatab toodete juures esmajoones nende rasvasisaldust. Lehtsala lahjades majoneesides on see alla 20%, kuigi toodetakse ka 30% rasvasisaldusega majoneese.

Viimase Süües Terveks auhinna sai Lehtsala uue majoneesi Lihtne eest. Selle muudab tema 16protsendilise rasvasisalduse kõrval omapäraseks see, et maitseainena on kasutatud kurkumit, mis on organismile kasulik, parandades mao, sapipõie, maksa ja neerude tegevust.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing