Laskem kraaniveel hea maitsta!

Analüüside tulemusel selgus, et võime oma igapäevase vee joogikõlbulikkuse pärast muretud olla - Tallinna vesi maitseb hea. Vaid Nõmme linnaosa vee ühest proovist leiti lubatust suurem rauasisaldus.

Oleme siin Maarjamaal õnnelikus olukorras, ise seda tegelikult adumata. Ajal, mil kaks kolmandikku maailmast ägab veepuuduse käes võime meie kodus kraani lahti keerata ning veevool oleks justkui lõputu - võime seda juua, sellest suppi keeta, vannis mõnuleda, jagub isegi põldude kastmiseks.

Leidub maailmanimega teadlasi, kes väidavad, et teie seal Eestimaal, unustage põlevkivi, fosforiit ja turvas, sest teie peamiseks rikkuseks saab peagi maailmas haruldaseks muutuv puhas joogivesi.

Valdavalt kasutatakse Eestis puurkaevude kaudu ammutatavat põhjavett, mis tuleb kuni 150 meetri sügavusel asuvatest veehorisontidest.

Vaid Tallinn ja Narva kasutavad joogiveeks valdavalt pinnavett - esimene saab selle Ülemiste järve, teine Narva jõe voogudest. See muudab veepuhastamise tehnoloogia loomulikult määratult keerulisemaks kui põhjavee puhul.

Tallinna Tervisekaitsetalituse (TKT) laboriuuringu tulemused kinnitavad, et pealinna suurima joogiveekäitleja ASi Tallinna Vesi, kelle vett kasutab umbes 90% tallinlastest, veepuhastamise tehnoloogia on tõhus - vesi on üldiselt hea kvaliteediga ja nõuetele vastav. Ja nii ongi Tallinn olukorras, kus normidest kõrvalekaldeid esineb pigem puurkaevude vees kui Ülemiste järvest saadud vees.

Tallinna TKT direktori kt Jelena Tomasova sõnul on linna torudes liikuv vesi pideva kontrolli all - seda teostavad kindlaksmääratud regulaarsusega nii veekäitlejad - lisaks Tallinna Veele on veel 28 veekäitlejat, kes varustavad pealinna elanikke joogiveega. Proovide regulaarsus sõltub piirkonna veetarbimise intensiivsusest. Väiksemad veekäitlejad varustavad peamiselt puurkaevudest pärineva joogiveega näiteks Mõigu, Pirita, Iru, Mähe ja Kakumäe piirkondi, linnas on ühtekokku 110 seirepunkti, igas linnaosas vähemalt üheksa.

"Peamised normist kõrvalekalded on seotud raua ja mangaani lubatust suurema sisaldusega puurkaevude joogivees, aga need ained ei ole tervisele kuidagi ohtlikud," rahustab Tomasova ja soovitab kõikidel julgelt meie kraanivett ka joogiks tarvitada.

Raud ja looduslikud mineraalid nagu kaltsium ja mangaan, ei ohusta küll tervist, ent võivad tuksi keerata veega töötavad kodumasinad, sest mida rohkem sisaldub vees mineraale, seda enam tekitab see katlakivi.

Iseasi on muidugi nö linna torudes voolava vee kvaliteet, sootuks teine aga see, milline vesi kodus kraani keerates välja tuleb. Veekäitleja peab nimelt tagama, et vesi jõuaks normidekohasena liitumispunkti, kus lõpptarbijal (näiteks korteriühistul) on sellele juurdepääs. Mis veega juba majasisestes torudes juhtub, on ennekõike ikka maja haldaja või omaniku mure. Sageli põhjustabki kõrget rauasisaldust tõsiasi, et maja veetorud pärinevad iidamast-aadamast - ajast, mil sada rubla oli terve kuuteenistus ja vesi oli rahval samahästi kui tasuta käes.

Tänapäeval, kui kõige eest tuleb maksta, tasub oma veekvaliteeti juba kasvõi sellepärast aeg-ajalt hinnata lasta, et oleks teada, kas kasutada kodumasinates katlakivi eemaldamise vahendeid või kas vee puhtuse huvides on mõttekas paigaldada trassile veefiltrid.

Joogivett analüüsitakse regulaarselt kahel moel - tehakse süvakontroll või tavakontroll. Vees analüüsitakse mikrobioloogilisi, keemilisi kvaliteedinäitajaid ja indikaatoreid.

Süvakontrolli puhul tehakse veele mikrobioloogiline ja keemiline analüüs, mille käigus uuritakse vees sisalduvate bakterite ja keemiliste ainete, sh raskemetallide taset. Tavakontrolli puhul kõiki neid näitajaid ei uurita, see uuring keskendub indikaator- ja mikrobioloogilistele näitajatele, nagu raud, ammoonium, hägusus, lõhn, värvus, maitse ja kolibakterid.

Iga analüüsi juurde koostab tervisekaitseteenistus otsuse, laboril on õigus analüüsitulemusi omapoolsete kommentaaridega varustada. Kõige sagedamini ilmneb analüüsidest, et üle normi on joogivees rauda, mangaani ja fluoriide. Liigne raud muudav vee kollakaks, sel võib olla mõnede inimeste jaoks ebameeldiv maitse ning selline vesi kahjustab ka kodumasinaid. Raua ja teiste looduslike mineraalide hulka saab kraanivees vähendada vastavate filtrite paigaldamisega, samuti aitab vee kvaliteeti parandada vanade raud- või tsinktorude vahetamine plasttorude vastu. Vasktorusid ei soovitata kasutada neis sisalduvate raskemetallide pärast. Enne filtrite paigaldamist tuleb joogiveele teha mikrobioloogiline analüüs, sest aktiivsöega filter võib mikroobe koguda ja soodustada nende paljunemist.

Kui mikrobioloogiline uuring näitab normist kõrvalekaldeid, võetakse samast kohast kindlasti uued proovid ja korratakse analüüsi. Kõigist läinud aastal võetud proovidest ei vastanud indikaatornäitajad normile 1,3% puhul. Põhiliselt oli tegu vees sisalduva loodusliku päritoluga raua, mangaani või kaltsiumi ülemäärase kogusega. Mikrobioloogilised näitajad olid järelkontrollide puhul kõik normi piires.

2005. aastal sai Tallinna Tervisekaitsetalitus kümmekond kaebust joogivee kvaliteedi ja veevarustuse häirete kohta. Neist vaid üks oli põhjendatud - Liikuri tänava majas ei vastanud vesi tõesti normidele, sest rauasisaldus oli normist 51 korda kõrgem. Vesi saadi korda pärast torustike läbipesemist.

Joogivee käitlemist, selle analüüsimist, seda, milliseid näitajaid uurida ja millistele normidele peab joogivesi vastama, kui sageli ning kus täpselt analüüse teha sätestab sotsiaalministri määrus 31.07.2001.