Trammi- ja trollijuhte kummitavad vibratsioon ning rutiinsed tegevused

Artikkel

- Uudised
- 3. mai 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Trammi- ja trollijuhte kummitavad vibratsioon ning rutiinsed tegevused
Räägime Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise (TTTK) töökeskkonnaspetsialisti Anne Meiesaare ning tehnikaosakonna peaspetsialisti Aare Rebasega trammi- ja trollijuhtide tööst ning nende töökeskkonnast, mida pikki tunde päevas piiritleb juhikabiin.
Anne Meiesaare sõnul tehti trammi- ja trollijuhtide töökeskkonnas ohutegurite mõõdistused ning viidi läbi riskianalüüs, mille käigus analüüsiti müra, vibratsiooni, psühholoogilise ja emotsionaalse pinge, sundasendi, tolmu, temperatuuri ja madalsageduslike magnetväljade mõju töötajate tervisele.
"Müra tekitajaks on üldine liiklusmüra, mootorid ja raadiosaatja. Mõõtmisprotokollide järgi on tegelik müratase juhikabiinides 63-78 dB, mis ei ületa lubatavat piirnormi 85 dB ja seega kuulmiskahjustuse risk ei ole kuigi suur," kinnitab Meiesaar.
Üldvibratsioon oleneb teekatte, veeremi ja juhiistme korrasolekust. Kätele tekitab vibratsiooni trollibussi rool ja jalgadele juhtimispedaalid. TTTK esindajad kinnitavad, et vibratsiooninäitajad ei ületa lubatud piirnorme, seda siiski rangelt kaheksatunnise tööpäeva puhul.
Vibratsiooni vähendamiseks on TTTK paigaldanud uued reguleeritavatel õhkpatjadel juhiistmed pooltele trollibussidest ja 24 trammi. Viimastel aastatel on ostetud 28 nüüdisaegset trollibussi.
Anne Meiesaar lisab, et füsioloogiline ohutegur trammi- ja trollijuhtide töös on sundasend, kuna juhi üldine kehaline aktiivsus on piiratud ja palju on korduvaid tegevusi - peeglite ja mõõteriistade jälgimine, uste avamine ja sulgemine, peatuste teatamine.
"Töövõime ja enesetunde säilitamiseks soovitatakse juhtidel sõiduringide lühikesi puhkepause kasutada liikumiseks ja võimlemisharjutuste tegemiseks," märgib Meiesaar.
Suurim probleem on tegelikult ühissõidukijuhtide emotsionaalne pinge. Trolli-trammijuhte küsitledes on selgunud, et suurimad pingetekitajad on liiklusavarii oht, kokkupõrke oht, aga ka reisijatega, eriti konfliktsete reisijatega suhtlemine.
Aare Rebane lisab, et selliseid õnnetusi, kus inimesed viga saavad, tuleb väga harva ette. Sagedased liiklusummikud takistavad aga pahatihti sõidugraafikust kinnipidamist, seetõttu jääb ka lõpp-peatuses puhkepaus sageli planeeritust lühemaks.
Ühe trammi- ja trollijuhtide tervist mõjutava tegurina on räägitud elektromagnetkiirgusest. TTTK esindajate sõnul on madalsageduslike magnetväljade mõju inimorganismile maailmas eriliste tulemusteta uuritud aastaid.
"Trammides ja trollides esinevad magnetväljad sagedusega alla 3 kHz, mida keskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormide järgselt ei normeerita," selgitab Anne Meiesaar.
Töötajate tervisekontrolliks on TTTK-l leping Ida-Tallinna Keskhaiglaga.
Töötervishoiuõed, kes töötavad TTTKs kohapeal, valmistavad ette dokumentatsiooni ja suunavad töötajad õigeaegselt töötervishoiuarsti juurde kontrollile. Tervisekontrolli tehakse vastavalt arsti ettekirjutusele, ent mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul.
Trammi- ja trollijuhtidel on õigus saada viis aastat varem pensionile. Samuti on neile igal aastal ette nähtud seitse kalendripäeva lisapuhkust.
Trammi- ja trollijuhtidele tutvustatakse töötervishoiu- ja tööohutuskoolituse käigus nende töö laadist tulenevaid ohutegureid ja antakse soovitusi töövõime ja hea enesetunde säilitamiseks.
Autor: Eeva Pajuviidik
Hetkel kuum