Uued traktorid tulevad puhtamad ja võimsamad

Kui enam teatakse autode tehnilistest uuendustest ja neile esitatud nõuetest, siis vähem ollakse kursis traktorite tehnilise tasemega. Reeglina kõik see uus, mis autotööstuses on praegu, leiab traktorite juures rakendust nelja-viieaastase nihkega, sageli varemgi. Lisaks elektroonika, andmeside, astmevaba jõuülekande, elektroonika kasutamisele, suureneb automaatjuhtimisega traktorimarkide arv (satelliitnavigeerimine, kaugdiagnoos jt).

Peamiseks heitgaasis sisalduvaks kahjulikuks gaasiks on lämmastikoksiid (NOx) ja lisandid, mida laiemalt tuntakse tahma all. Tahma moodustamist saab vähendada kütuse põletamisel kõrgel temperatuuril ja lisahapniku juurdeandmisega. Sellistel tingimustel on aga ka oht, et hapnik reageerib lämmastikuga mürgiseks lämmastikoksiidiks. Siin seisnebki mootorikonstruktorite ees dilemma: tingimustes, kui tekib vähem tahma, täheldatakse lämmastikoksiidi suurenemist ja vastupidi - kui tekib vähem lämmastikoksiide, suureneb tahma hulk.

Heitgaaside vähendamise võimaluste teenäitajaks on veoautode diiselmootorid. Uutel mudelitel on saastenormi Euro 5 täitmiseks lisafiltrid ja katalüsaatorid, mis vähendavad lämmastikoksiide, filtrid püüavad ka tahmaosakesi.

Põllutraktoreile esitatavad nõuded on mõnevõrra väiksemad. Nii näiteks transpordil kasutatavate traktorile kehtivad Euro 4 ja 5, põllul töötades aga Tier III või IV nõuded.

Käesoleva aasta esimesest jaanuarist jõustusid saastenormi Tier IIIa nõuded traktoreile, mille mootori võimsus on üle 130 kW. Väiksema võimsusega mootoreile jõustub nimetatud saastenorm aasta hiljem.

Aastaks 2013 on kehtestatud heitgaasi emissiooni piirnorm, mille kohaselt lämmastikoksiidi sisaldus üle 130 kW võimsusega mootoreil ei tohi olla üle 2 g/kWh kohta. Tahma ei tohi heitgaasis olla.

Üks abinõu saastenormidest kinnipidamisel on mootoreil kasutatav nn 4-klapi tehnika, millega paraneb gaasivahetus. Kütuse sissepritsimine kõrgel rõhul (1600 baari) ja selle elektrooniline juhtimine (Common-Rail) võimaldab kütuse puhtamat põlemist. Kütuse elektrooniline sissepritse, kasutades selleks eel-, pea- ja järelpritset, ei paranda mitte ainult kütuse põlemist, vaid muudab ka mootori töö vaiksemaks.

Kasutusel on ka jahutatud heitgaaside tagasijuhtimine. Jahutatud heitgaasid juhitakse mööda põlemiskambreid, vähendades põlemistemperatuuri ja seega NOx-i teket. Muutuva turbiinigeomeetriga turbolaadur (VGT) parandab põlemist ja vähendab turboauke. Mootori pöörete langemisel madalamasse piirkonda muutub kohe turbolaaduri töö, suurendades samal ajal pöördemomenti. Jahutatud heitgaas madaldab põlemistemperatuuri ja NOx-i osa kuni 40%.

Mootorite võimsuste avaldamine toimub kahe normi: ECE-R24 ja ISO järgi. ECE-R24 järgi avaldatud võimsus on väiksem kui ISOga näidatud, kuna siin on mahaarvatud jahutussüsteemi (ventilaator) tarbitav võimsus ja näit on seega reaalsem. ISO normi järgi antakse võimsus puhta mootori (ilma ventilaatorita) juures. Selle järgi tundub, et ostetakse hobujõude küll odavamalt, kuid rohkem võimsust siiski ei saada.

Võimsuse väljendamine mõõdetuna jõusiirdevõllil on parim viis võimsuste võrdlemisel. Mitmetes remondiettevõtetes on seda võimalik mõõta. Mootor-jõuülekande juhtimissüsteem (sõitmisel suurel kiirusel madalatel mootoripööretel) on saanud traktori tugevaks müügiargumendiks.

Autor: Ilmar Karjane