Kaunilt kujundatud terrass pakub kosutavaid lõõgastushetki

Terrassi või rõdu haljastamiseks ning roheluse ja õieilu nautimiseks võiks lillepottidesse või suurtesse kastidesse istutada taimi, mis kestavad aastaringselt.

Kui vajate terrassil istudes kiirelt varju, siis kõige lihtsam on istutada kastidesse, pottidesse või maapinnapealse terrassi sisse tehtud aukudesse igihaljaid elupuid, värd-jugapuid või kadakaid. Need püsivalt rohelised püstise kasvuga põõsad annavad teile meeldiva varju aastaringselt.

Rohelise seina saab tekitada ka mööda võrestikku ronivatest taimedest, näiteks harilikust metsviinapuust, kellel on samuti väga ilus karmiinvioletne sügisvärv. Teine tubli ronija, keda tuntakse rohkem ehk toataimena, on harilik luuderohi, tema võiks talve tulekul küll tuppa tõsta. Kolmas kiire suvine (üheaastane) ronija on mungalill, kellel on lisaks suurtele dekoratiivsetele helerohelistele lehtedele ka pilkupüüdvad oranžikaskollased õied.

Selleks, et tekitada terrassile lopsakust ja pakkuda suvelilledele konkurentsi, on kõige lihtsam viis istutada kokku igihaljaid taimi, lehtpõõsaid ja suvelilli. Lehtpõõsastest sobivad päikesepaistelisele kohale ja poolvarju jaapani enelad, kes õitsevad väga rikkalike õisikutega pea sügiseni välja. Rikkalikult kannab õisi ka kaunis veigela Victoria, kellel on tumepunased lehed ja roosad õied. Õitseb juunis-juulis ja augustis-septembris.

Päikese käes kasvaksid meelsasti püsililledena mõeldud aed-päevaliiliad, kes on väga rikkalikud õitsejad ja vajaksid suvel väetamist. Suurtesse kastidesse sobilikud õitsejad oleksid suure roosa õiega Barbara Mitchell, kollase tumeda südamikuga päevaliilia Bonanza ja esimene päevaliilia, kellel on valge õis, Gentle Shepherd. Nende õie läbimõõt on umbes kaksteist sentimeetrit.

Pinda kataksid püsililledest hästi kurerehad, karpaadi kellukad, kindlasti ka hall ja nurm-nelk. Rahulikud rohelised pinnakatjad on erinevad kivirikud ja roomavad kukeharjad.

Suvised üheaastased õitsejad pakuvad meile silmailu läbi suve ainult siis kui kombineerida varasemad ja hilisemad õitsejad. Nii näiteks on kõige varajasem õitseja võõrasema, kes kannatab ka veidi öökülmasid. Tema õitsemisaeg on ehk paar nädalat, järgmisena hakatakse pakkuma lobeeliaid ja fuksiaid ja hiljem peiulilli.

Nende kõikide õitsemise aeg on ehk kuu aega, pikaealisus sõltub väetamisest ja kastmisest ning sellest, milliseks ajaks on konkreetsed taimed ajatatud. Kuivanud õite noppimine aitab kindlasti taime nägusana hoida.

Poes müüdavatesse ripp-pottidesse istutatud taimed mõjuvad lopsakate ja kaunitena. Nõnda saab ka ise huvitavaid lahendusi tekitada. Suurde potti või rippkorvi istutatud taimed õitsevad rikkalikult ja mõjuvad kindlasti paremini kui üksikud potistatud lilled.

Toalilledki võiks suveks välja ilma nautima tõsta. Taimed tasuks valida valgus- ja kasvutingimuste järgi. Uute sõprade pikaealisus oleneb sellest, kas konteinerisse istutatud taimed jäetakse terveks päevaks päikese kätte või langeb sinna kohati ka vari ja kas neid kastetakse-väetatakse või jäetakse kuivaks.

Kui soojad suveõhtud saavad ühele poole, siis võite oma lemmikud potist mulda istutada. Kui aga pole kuhugi istutada, siis peaksite enne taimede muretsemist ostma külmakindlad potid, mis ei laguneks enne uue kasvuperioodi tulekut ära.

Kevadel, kui plusskraadid kõditavad põski, on õige aeg potitaimi kastma hakata, muidu kipuvad need kuivale jääma ja seetõttu tekib arvamus, et potistatud taim ei pea üle ühe hooaja vastu.

Autor: Helen Virkunen