Muru, mis laseb aiapidajal suvel ka hinge tõmmata

Ilumuru on kõige vaevanõudvam, seda tuleb niita isegi kuni kolm korda nädalas, tavalist tarbemuru tuleb pügada kord nädalas, praegu moodi läinud lillemuru niitmissagedus sõltub taimede õitseajast, niidumuru tuleb niita kaks-kolm korda suve jooksul ja ebamuru vastavalt vajadusele.

"Päris niitmata ei saa ühtegi muru jätta, sest siis ta ei ole enam muru, vaid hooldamata maalapp," ütles OÜ Muruekspert juhatuse esimees Andres Song.

Muru niitmine sõltub eelkõige vajadusest, sellest, kuidas muru on kasvanud. Lillemurul tuleb lähtuda näiteks lillede õitsemise ajast - äraõitsenud lilled on soovitatav ära niita, kuna närtsinud õitega varred ei ole muru sees ilusad, rääkis Song.

Murumari OÜ haljastusspetsialist Marianna Saar ütles, et madalat lillemuru võib kasvatada igas aias, niidumuru vajab aga suuremat pinda ja väiksemat inimtegevust.

Songi sõnul ei ole pikema niitmisintervalliga ja vabamalt kasvatatavad murusordid ka nii nõudlikud kastmise suhtes, kuna aretajad üritavad saada selliseid seemneid, mis oleksid põuale võimalikult vastupidavad.

"Muld on muru juures kõige tähtsam, milline on muld, selline kasvab ka muru," lausus Saar. "Muruseeme tuleb valida mulla omadustest lähtuvalt."

Igasuguse muru külvamiseks tuleb muld kõigepealt kobestada, tasandada ja üle rullida. Kõige parem muru kasvatamiseks on liivaga segatud muld, soovitas Song. Kui tegemist on vana taluaiaga, kuhu soovitakse muru külvata, tuleb kõigepealt teha umbrohutõrje, seejärel lasta pind mullafreesiga üle ja korjata kuivanud juurikad välja. Umbrohutõrjet oleks soovitatav teha juba eelmisel sügisel, samal hooajal tehes tuleb arvestada jämedalt kuu ajaga mürgi mõjumiseks, rääkis Song.

Haljastusfirma Oma Aed juhataja Tarmo Paju sõnul võib muru külvamisega alustada, kui ööpäevane temperatuur on vähemalt +5 kraadi. Maa ei tohi olla külmunud, liiga märg ega ka liiga kuiv. Ideaalne pinnas muru kiireks arenguks on niiske ja soe.

Muruseemne valik oleneb inimese eelistusest ja vajadustest. Siiski tuleb Paju sõnul silmas pidada ka pinnase olukorda, mida mõningatel puhkudel on päris raske ja kulukas rajatavale muru tüübile vastavaks muuta.

Samas on ehk kõige olulisem, et muru planeerimisel ka eelnevalt hästi läbi mõeldakse, millised on pere või inimese harjumused, vajadused ja valmisolek muru edasiseks hooldamiseks. "Kui lastega perel on soov saada kas ilu- või ebamuru, võiks seda kasutada, kui vähem käidavates-kasutatavates kohtades või eraldi selleks ette nähtud alal, kus suurt tormamist ei toimu," soovitas Paju.

Kui tellida muru rajamise teenust firmalt, kujuneb hind objekti tingimustest ja kliendi soovidest - töö maht võib erinevates oludes olla sama tulemuse saavutamiseks erinev. Üldjuhul algab muru rajamise hind 35 kroonist ruutmeeter.

Muru külvamisel uue maja ümber rajatavasse aeda on alustuseks vaja kohale toodud muld ühtlaselt laiali laotada ja pinnas prahist puhtaks riisuda.

Sööti kasvanud maalapi puhul on esmase tähtsusega pinnase puhastamine umbrohust. Selleks võib samuti mulla kas läbi kaevata, freesida või kasutada taimemürki. Viimase puhul tuleks kindlasti järgida pakendil olevat õpetust. Edasi on tegutsemisviis üldjoontes sama: pinnas tuleb puhastada, tasandada ja külvata seeme.

Kui on raskusi liigveega siis on soovitav krundi kõige madalamasse serva rajada drenaaž - see aitab vältida muru liiga pehmeks muutumist vihmasel aastaajal.

Ettevalmistatud pinnas tuleks jätta kaheks-kolmeks nädalaks seisma, selle ajaga jõuab idaneda umbrohi, mis siis hiljem lihtsalt kas kergelt läbi kaevatakse või kõblatakse. Võib kasutada ka taimemürki ehk herbitsiidi, kuid siis peab muruseemne külvamisega veel paar nädalat ootama, et mürgi mõju kaoks.

Edasi oleneb loodava muru tüübist kui tasaseks selle alune pind tuleb teha - kui tegu on ilu või mängumuruga, tuleb pind korralikult tasandada ja hoolikalt rihtida, tarbemuru korral pole väga pedantselt seda ette vaja võtta, kuid muhke ja lohke on siiski oluline vältida. Nüüd on pinnas seemne külvamiseks valmis.

Poes müüdavatel seemnesegudel on enamasti peale märgitud, mitu grammi ruutmeetrile kulub. Arvutage kogus välja ja külvake võimalikult ühtlaselt.

Esimest korda võiks muru väetada kevade teisel poolel, kui rohi kiiremini kasvama hakkab. Oluline on jälgida, et murutaimed saaksid kätte piisava koguse neile vajalikke aineid. Üldiselt vajab muru nagu peaaegu kõik teisedki taimed väetamist kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Kevadel vajavad taimed rohkem lämmastikku ja sügisel rohkem kaaliumit, et talvele vastu pidada. Vähem väetist vajab savisem pind ja rohkem väetist tuleks kasutada liivasemal pinnal.

Väga oluline on kastmine ja seda just vast rajatud muru juures, kuni taimed juurduma hakkavad. Edasi tuleks jälgida vaid, et pikkadel põuaperioodidel muru kuivale ei jääks. Õige aeg kastmiseks on varahommik või õhtu, keskpäeval aurab suurem osa veest ära ja muru ei saa piisavat niiskust kätte. Hea nipp: kui muru ei tõuse pärast sellele astumist jalajäljes üles, on aeg teda kasta.

Tihedat muru on kasulik sügisel ka täkkida tavalise reha, selleks ettenähtud spetsiaalse täkkereha või -taldadega. See aitab murul vabaneda samblast ja kulust, mis takistab õhu juurdepääsu. Pärast seda toimingut ei näe muru küll teab mis kena välja, kuid järgmisel kevadel on ilus vaadata.

Niidumuru on tõesti vähenõudlikum nii pinnase kui ka väetamise osas. Kuna taimed on pikemad ja hoiavad vajalikku niiskust paremini, siis võib seda ütelda tõepoolest ka kastmise kohta, juhul muidugi, kui tegemist ei ole tõsisemat sorti põuaga.

Niidumuru hooldamisel on kõige olulisemal kohal siiski vaid õigeaegne niitmine, mida tehakse reeglina varakevadel ja trimmeriga alles pärast õitsemist või seemnete valmimist isekülvi saamiseks.